Sprinterite esimene eesmärk on olümpiapilet, teine Eesti rekord
Rahvusvahelises kergejõustikus jagatakse sel nädalavahetusel oluline osa Pariisi olümpiamängude kohtadest. Nimelt toimuvad Bahama pealinnas Nassaus teatejooksude maailmameistrivõistlused.
Ambitsioonika eesmärgi olümpiapääse välja võidelda on endale seadnud ka 4 x 100 meetri teatejooksu Eesti naiskond. Võistluspaika jõuti viperusteta kohale, kuid paraku tabas koondist tagasilöök enne Euroopast lahkumist.
Eesti delegatsiooni kuuluvad neli sportlast, treener Rauno Kirschbaum ja füsioterapeut Kristi Singi. Paraku ei sõitnud Bahamale viimastel aastatel Eesti sprinteritest kõige säravamaid etteasteid teinud Õilme Võro. Hakkama tuleb saada temata.
"Viimane trenn enne minu jõudmist Hispaania treeninglaagrisse tegid nad kiiremaid jookse ja reie nelipealihases tekkis väike rebend," selgitas Kirschbaum. "Esialgu lootis, et midagi hullu ei ole, aga ultraheliuuring näitas väikest rebendit. Üsna kohe sai asi selgeks, et lähima paari-kolme nädala jooksul ta täiskiirusel olla ei saa."
Seega moodustavad Eesti teatekvarteti igal juhul Ann Marii Kivikas, Miia Ott, Diana Suumann ja Kreete Verlin. Õnnestumisi on see nelik kogenud – mullu suvel püstitati Poolas kehtiv Eesti rekord 44,21 sekundit.
Kirschbaum uuris pärast Õilme Võro õnnetut vigastust, kas delegatsiooni oleks võimalik varuvõistlejana kaasata USA-s ülikoolis õppiv Johanna Ilves. See ei osutunud siiski võimalikuks, ehkki sportlane ise tulnuks väga hea meelega koondisele appi.
Sprinterite jooksuteravuse eest on hoolitsenud nende isiklikud treenerid. Kirschbaumi ülesanne on aidata teatevahetused võimalikult ideaalseks lihvida. "Täiskiirusel jooksmine - igapäevaselt seda teha ei saa. Peab väga ettevaatlikult või oskuslikult need päevad ära jaotama, millal täiskiirusel joosta," lausus ta.
"Saime kolm treeningut teha. Esimene treening läks vähe viltu ja täiskiirusteni me ei jõudnudki, sest vihma hakkas sadama. Aga teised trennid saime teha nii nagu tahtsime. Arvan, et õnnestusid."
Viimati harjutas sprindikoondis jaanuaris. "Polnud kuhugi see asi ära kadunud ega ununenud," lausus Kirschbaum.
"Võistluse eesmärk on jagada olümpiapileteid. See on esmane eesmärk. Aga alla Eesti rekordi siit ei tahaks lahkuda. On kaks võistluspäeva. Esimesel võistlsupäeval on neli eeljooksu. Iga jooksu kaks parimat saavad koha finaali ja tagavad olümpiapileti. Ülejäänud võistkonnad jooksevad ka teisel päeva uuesti, need jaotatakse omakorda kolme jooksu. Iga jooksu kaks paremat garanteerivad olümpiakoha. 16 olümpiakohast jagatakse 14 ära."
Kaks olümpiakohta antakse Pariisi veel maailma edetabeli alusel, aga Kirschbaum nõustub, et Eestil on oluliselt parem šanss just Bahama võistluse kaudu.
Täiesti uues formaadis võistlus algab Eesti jaoks eeljooksuga Eesti aja järgi ööl vastu pühapäeva kella kolme paiku.
Toimetaja: Siim Boikov