Eesti Jalgpalli Liidu rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allase sõnul valmistab registreerunud võistkondade arv rõõmu. "See annab meile kinnitust, et rahvaliiga olemus on täitmas oma eesmärki – pakkuda jalgpallisõpradele võimalust osaleda huvitavatel ja konkurentsivõimelistel turniiridel ning populariseerida spordi harrastamist üle Eesti," rääkis Allas.

Meeste rahvaliiga A-tasandil on võistlustules 24 meeskonda, kes on jagatud nelja kuueliikmelisse alagruppi. Süsteem näeb ette, et võistkonnad mängivad iga alagrupivastasega kodus-võõrsil printsiibil. Põhiturniiri tulemuste põhjal mängitakse karikasüsteemis finaalturniir, kuhu pääseb iga alagrupi kaks paremat meeskonda.

B-tasandile registreerus 57 võistkonda, kes on jagatud üheteistkümnesse alagruppi. Alagrupid on piirkonniti jaotatud 5–7-liikmelisteks. Kodus-võõrsil süsteemiga põhiturniiri järel pääsevad 1/8-finaalidesse alagruppide võitjad, seitsmeliikmelise alagrupi teine koht ja viieliikmelistest alagruppidest neli paremat teise koha saanud võistkonda.

Naiste rahvaliiga A-tasandil osaleb tänavu seitse ja B-tasandil 15 naiskonda. A-tasandil mängitakse omavahel kaks ringi kodus-võõrsil süsteemiga ja selle tulemusel selgub paremusjärjestus ning liigavõitja. B-tasandil on seitsme- ja kaheksaliikmeline alagrupp, kust edasi veerandfinaali pääsevad alagruppide neli paremat.

Alagrupimängudega saavad võistkonnad alustada 29. aprillil ja kõik kohtumised peavad olema peetud 1. septembriks, naiste A-tasandil aga 30. septembriks. Finaalide toimumisajad ja -kohad on selgumisel.