"Praegu kehtiv spordiseadus kohustab sportlasi ja treenereid järgima dopinguvastaseid reegleid ning sportlane, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, kaotab võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele spordistipendiumidele ja -toetustele," teatas ministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan.

"Muudatusega soovitakse seaduse tasemel kohustada dopinguvastaseid reegleid järgima lisaks sportlastele ja treeneritele ka taustapersonali. Samuti soovitakse pahede loetellu lisada spordivõistlustega manipuleerimine ja muud spordieetika rikkumised, mille ennetamine on täna järjest aktuaalsem."

Eetikareeglite rikkumise ja spordialase karistuse kandmise ajal ei ole ministeeriumi hinnangul riigil kohane maksta toetusi.

"Ennetava mõju tekkimiseks luuakse lisaks toetuste maksmise lõpetamisele võimalus ka toetuse andjal nõuda tagasi juba väljamakstud riiklikud toetused, mis määrati peale rikkumist, kuid enne rikkumise tuvastamist või karistuse määramist," jätkas Klaan.

"Praegu selleks õiguslikku alust ei ole. Muudatus puudutaks riigieelarvest makstavaid toetusi, stipendiume ja preemiaid ning samuti spordiorganisatsioonide poolt makstavaid sportlasestipendiumit ja sportlasetoetust."

Samuti soovitakse muudatustega reguleerida olümpiavõitja riikliku toetuse maksmise peatamist ja tagasinõudmist sportlasele määratud tegutsemiskeelu perioodiks.

Ministeeriumidele ja spordiorganisatsioonidele kooskõlastamiseks saadetud eelnõus soovitakse tõsta ka vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära 45 euroni, ajakohastada spordiürituse korraldamise nõuded ning võimaldada spordiorganisatsioonile laste ja noore treeningu eest makstavalt tasult tulumaksutagastust.

Kultuuriministeeriumi eesmärk on eelnõu esitada valitsusele augustis, et Riigikogu saaks menetlusega alustada septembri alguses.

Loe eelnõu kohta lähemalt siit.