26. juulil algavatel Pariisi suveolümpiamängudel hakkab au ja kuulsuse nimel võistlema rohkem kui 10 000 atleeti. Võib julgelt öelda, et suurem osa neist jääb Eesti spordisõprade jaoks kas üpris või täiesti tundmatuks.

Siiski, olümpiamängude nii-öelda alatise pärisosa juurde kuulub ka mõnede sportlaste kinnistumine oma ala legendide seas. Üks võimalus, kuidas selline kinnistumine tekkida saab, on mitmeid mänge kestnud järjepidev edu. Lisaväärtuse annab see, kui sportlane püsib maailma tipus kõrge vanuseni.

Rääkides globaalse haardega persoonidest, siis üks maailmas vaadatumaid spordialasid on tennis. Pariisi suveolümpia tenniseturniir viiakse läbi Roland Garros'i võistluskompleksis, kus iga-aastaselt peetakse ka Prantsusmaa lahtiseid meistrivõistlusi.

Viimati jõudis olümpiatennis mõnesse suure slämmi turniiri läbiviimise paika 2012. aastal Londonis, Wimbledonis. Suurt huvi Pariisi olümpiamängudel võistelda on üles näidanud kaks ajastut defineerivat meestennisisti: 37-aastane hispaanlane Rafael Nadal ja 36-aastane serblane Novak Djokovic.

Kui Nadalil on olümpiakuld 2008. aastast olemas, siis karjääri jooksul rekordilised 24 suure slämmi turniiri võitnud Djokovicil mitte. Serblase sõnul on tal suur soov viga Pariisis parandada. Samas tähendab Roland Garros'i tennisekompleks ajaloolist edu just Nadali jaoks – tema on Prantsusmaa lahtistel esikoha saavutanud samuti rekordilised 14 korda.

Finaal Djokovici ja Nadali vahel on midagi sellist, mida pea kogu olümpiapere ilmselt suu vett joostes ootab.

LeBron tahab ameeriklaste häbi maha pesta

Djokovici ja Nadaliga kannatab oma tähendusvälja mõttes kindlasti võrdluse välja 39-aastane ameeriklasest korvpallur LeBron James. Neljakordse NBA meistri auhinnakapis on ka kaks olümpiakulda aastatest 2008 ja 2012.

James pole olümpiamängudel väljakule tulnud 12 aastat, aga tema sõnavõttudest võib välja lugeda soovi Steve Kerri juhendatavasse meeskonda tänavu kuuluda.

Ajakirjanduses on üsna kindlas kõneviisis räägitud ka Kevin Durantist ja Stephen Curryst. 39-aastase LeBron Jamesi kaasategemine tähistaks aga kindlasti Pariisi mängude üht suurt lugu.

Kolleeg Ivar Lepik vestles Eesti ühe parema korvpalliliiga NBA asjatunda Otto Oliver Olgoga. "Nii LeBron kui ka paljud teised ameeriklased nägid, kuidas USA koondis võistles eelmise aasta MM-il ja sai nende jaoks häbiväärse koha, nad ei jõudnud isegi medalile [neljas koht]," selgitas Olgo.

"LeBron näeb, et Los Angeles Lakersiga on väga raske uut tiitlit võita, aga ta tahab oma pärandit ja mainet tõsta. Temal ei ole ka unistus kadunud n-ö Michael Jordani kummituse püüdmisest. Kui ta päästab USA koondise au Pariisi olümpial, siis see annab talle järjekordse relva, mida kõigi aegade parima korvpalluri debatis kasutada."

Kõik raskekaallased unistavad Teddy Riner' alistamisest

Mõni unistus on purunenud juba enne mängude algust. Näiteks 45-aastasel Filipiinide poksilegendil Manny Pacquiaol Pariisis võistlemise võimalust ei teki, ehkki läbi aegade paremate poksijate hulka loetav mees seda väga tahtnuks.

Pacquiao on maailmameistriks tulnud kaheksas erinevas kaaluklassis ja võitnud MM-tiitli 12 korral. Ehkki 2021. aastal astus ta tippspordist kõrvale, soovis Pacquiao Pariisis saada võimaluse ühekordseks tagasitulekuks.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee ei teinud aga erandit – nimelt ei ole üle 40-aastastel poksijatel olümpia-areenil võistlemine lubatud. Filipiinide veenmiskunstist ei piisanud ja nii jääbki juba 16-aastaselt profidebüüdi teinud Pacquiao olümpiamedalist alatiseks ilma.

Kuubalt pärit raskekaalumaadlejal Mijain Lopez Nunezel on olümpiamedalitega seis oluliselt parem. Kreeka-rooma maadluses on Lopeze auhinnakapis neli olümpiakulda. Neist teise võitis ta 2012. aastal Londonis, kui finaalis alistus eestlane Heiki Nabi.

Ehkki juba praegu ületab Mijain Lopez olümpiakuldade arvu mõttes venelast Aleksandr Karelinit, tahab tänaseks 41-aastane mees hakkama saada millegi ennenägematuga.

Kui Lopez Nunez saaks Pariisis samuti kuldmedali kaela, oleks ta olümpiamängude pikas ajaloos esimene mees, kes tulnud ühel ja samal alal olümpiavõitjaks viitel järjestikkustel mängudel!

Praegu ei ole endiselt välistatud variant, et selleks on Lopezel olümpia-areenil tarvis veelkord alistada ka Heiki Nabi. Igal juhul jääb Pariis Lopezele tema karjääri viimaseks olümpiaks.

Prantslased vaatavad aga kindlasti oluliselt suurema tähelepanuga seda, mis leiab aset judo meeste raskekaaluturniiril. Seal võistleb paljude kohalike jaoks mängude vahest kõige kandvam persoon – 35-aastane Teddy Riner.

Rohkem kui kahemeetrine Riner on olümpiavõitjaks tulnud kolm korda, kuid Tokyos jäi ta individuaalselt pronksile. Maailmameistritiitleid on Riner'l 11, neist viimase võitis ta eelmisel aastal. Teddy Riner'st räägib endine judomaadleja ja praegune treener Mattias Kuusik.

"Ma usun, et Riner on Pariisi olümpiaks väga motiveeritud. Just sellepärast, et tal läks Tokyo olümpia aia taha, sest ei võitnud individuaalvõistlusel kuldmedalit. Ta on pärast Tokyo olümpiat väga heas hoos olnud ega pole ühtegi matši kaotanud. Ma usun, et ta on võimeline kuldmedalit võitma. Kui mul oleks panustamiseks võimalus, siis on suurem võimalus, et ta võidab kuldmedali kui kaotab selle," märkis Kuusik.

Riner vahepealsetel aastatel väga ei võistle, vaid valib hoolega, kus matile tulla. "Tal on tase nii hea, et tal pole vaja igal võistlusel osaleda. Ta ei anna teistele võimalust ennast võita, aga ta on alati väga heas vormis. Ma arvan, et kõik raskekaallased unistavad Riner' võitmisest," lisas Kuusik.

Poola heitelegendi luigelaul

Spordialade kuninganna kergejõustik on olümpiamängude ajaloole pikaealisuse näidetena andnud teiste seas Al Oerteri ja Carl Lewise. Oma alal üritab neljandat järjestikkust olümpiakulda võita ka Anita Wlodarczyk.

38-aastase poolatari võimalusi naiste vasaraheites tippmängu sekkuda ei saa siiski liiga suurteks lugeda. Mis sellest, et tegemist on praeguse seisuga läbi aegade parima naisvasaraheitjaga, kellele kuulub ka maailmarekord.

Anita Wlodarczyki võimalusi vaagib Eesti paremate vasaraheitjate hulka kuuluv Anna Maria Orel. "Anital oli viimase olümpiakulla võitmisega õnne. Eks ta näitas siis oma kogemust, sest mulle tundus, et teised medalifavoriidid olid natukene närvis ja seetõttu põrusid," sõnas Orel.

"Pariisis läheb Anital raskeks. Noored on nüüdseks oma vigadest õppinud ja on paar heitjat, eesotsas valitseva maailmameistri Camryn Rogersiga, kes on väga tugevad konkurendid. Neil on eksimiseks väga palju ruumi. Anita peaks üle 77 meetri heitma, et medalimängu üldse sekkuda."

Mõnel spordialal näib ajahammas halastavam. Nii on põnev näha, mida suudab Pariisis näiteks 55-aastane grusiinlannast püstolilaskur Nino Salukvadze, kes võitis olümpiakulla juba rohkem kui 35-aastat tagasi Soulis.

Paljude fännide toetusega võib eeldatavasti arvestada ka Pariisi 69-aastasena võistlev austraallannast ratsutaja, koolisõitja Mary Hanna.

Lähikuud näitavad, mida on neil sportlastel Pariisi olümpiamängude igavikulisse jälge lisada.