Jurkatamm alustas kergejõustikutreeninguid 1956. aastal Jaan Pällingu juhendamisel. Alates 1960. aastast treenis ta Hans Torimi juures, vahendab ekjl.ee.

Jurkatamm võitis aastatel 1964–1971 NSV Liidu kergejõustiku meistrivõistlustelt kokku kaheksa medalit: 200 m tõkkejooksus kaks kulda (1968 ja 1971), ühe hõbeda (1970) ja kolm pronksi (1964, 1966 ja 1969) ning 110 m tõkkejooksus kaks pronksi (1969 ja 1970). Ta tuli neljakordseks NSV Liidu ametühingute ja kolmekordseks NSV Liidu üliõpilasmeistriks. Aastatel 1961–1971 tuli ta Eesti NSV meistriks 22 korral sprindis ja tõkkejooksus ning kuuel korral teatejooksudes.

Ta parandas Eesti rekordit viis korda 110 m tõkkejooksus (14.5 – 13.8), kolm korda 200 m tõkkejooksus (23.5 – 23.0) ja kolm korda 200 m jooksus (21.5 – 21.2) ning kordas ka Eesti rekordit 100 m jooksus. Sealhulgas osales ta 10 teatejooksurekordi püstitamisel.

Aastatel 1964–1971 kuulus ta 200 m tõkkejooksus maailma edetabeli esiviisikusse, 1968. aastal lõpetas suisa maailma hooaja edetabeliliidrina. Lisaks kuulus aastatel 1968–1969 110 m tõkkejooksus Euroopa teise kümnesse. Jurkatamme 110 m Eesti rekord 13.8 püsis riigi rekordina ligi 20 aastat. 1969. aastal kuulus ta NSV Liidu koondisse. Aastatel 1961–1971 võistles ta 32 korda Eesti NSV koondises. Ta oli tõkkejooksjana üle kümne aasta (1961–1971) Eestis võitmatu. 1969. aastal võitis ta sisevõistlustel tõkkesprindi 21 stardist 20, edestades NSV Liidu, Euroopa ja USA paremaid jooksjaid.

Kalju Jurkatamme poeg on Veiko Jurkatamm, kes mängis korvpalli Tallinna Kalevi esindusmeeskonnas, lisaks on korvpallurid pojapojad Taavi ja Mikk Jurkatamm.

Kalju Jurkatamme ärasaatmine toimub neljapäeval, 29. veebruaril kell 12 Liiva kalmistu tavandisaalis (Valdeku 113).