X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Matti Killing ja Märt Kermon teenisid spordi elutööpreemia

Matti Killing ja Märt Kermon
Matti Killing ja Märt Kermon Autor/allikas: Kultuuriministeerium

Valitsus otsustas neljapäeval valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes et 2024. aasta spordi elutööpreemia pälvivad Matti Killing ja Märt Kermon.

Elutööpreemia laureaat, sõudetreener Matti Killing on treenerina aastakümneid panustanud sõudmise edendamisse – ehitanud üles Eesti ühe suurema sõudeklubina Pärnu Sõudekeskuse Kalev ning juhendanud sadu sportlasi.

Esitaja sõnul on lisaks tippsportlastele tema käe alt sirgunud arvukalt noori inimesi, kelle sportlik taust ja koolitus on aidanud neil hilisemas elus tublide ja tervete kodanikena edukalt hakkama saada.

2015.–2019. aastal oli Killing Eesti sõudekoondise peatreener, kelle juhendamisel saavutas paarisaeruline neljapaat 2016. aasta olümpiamängudel pronksmedali. Killingu esitas Eesti Sõudeliit.

Elutööpreemia laureaat, korvpallitreener ja endine korvpallur ning ala eestvedaja Märt Kermon on esitaja sõnul olnud silmapaistev ja pühendunud isiksus Eesti korvpalli arenguloos, kellel on enneolematu panus nii mängijana kui ka treenerina.

Kermoni arvel on mitmeid tiitleid ning ta on olnud ka Eesti koondise peatreener. Ta osaleb aktiivselt korvpalliorganisatsioonides, kuuludes erinevatesse alakomisjonidesse ja täites olulisi rolle Eesti Korvpalliliidus. Kermoni esitasid Eesti Korvpalliliit ja TTÜ Korvpallikool.

Spordi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Riiklike spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse. 

Preemia pälvivad Eneli Jefimova, kes sai lühirajaujumise EM-i kuld- ja hõbemedali, ujumise juunioride MM-il kaks kuldmedalit ja hõbemedali, ujumise MM-il kuuenda koha ning valiti aasta naissportlaseks; Karel Tilga, kes sai kergejõustiku MM-il neljanda koha ning oli aasta meessportlane; Kristin Tattar, kes oli kettagolfi maailma ja Euroopa meister; Anu Kaljurand olümpialiikumise 100. aastapäeva tähistamise projekti juhtimise ja elluviimise eest; Robin Ristmäe ja Helen Veermäe naiste võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamise eest ning Heiko Rannula BC Kalev/Cramo eduka treeneritöö eest.

Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele. 

Spordi- ja kultuuripreemiad antakse üle Eesti Vabariigi 105. aastapäeva eel, 21. veebruaril kell 15 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

"Riiklikud preemiad on kõrgeim valitsuse tunnustus kultuuri- ja spordirahvale. Preemiate laureaadid on oma valdkonda andnud mõõtmatu panuse ning inspireerinud meie ühiskonda oma mõtete, loomingu ja saavutustega," lausus kultuuriminister Heidy Purga spordi- ja kultuuripreemiate kohta.

"Sel aastal esitati kaalumiseks 134 kandidaati. Oli tohutu rõõm näha, et sedalaadi olulise tunnustuse vääriliseks peeti niivõrd paljusid inimesi, kelle südame kutse on eesti kultuuri ja sporti arendada."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: