X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Spordipühapäevas" uuriti kliimamuutuse mõju MK-sarjade korraldusele

Foto: SCANPIX/AFP

Käesolev talv on perioodilistest suladest hoolimata Eestis väga lumerohke ning suusasporditreeninguteks ja võistluste korraldamiseks pigem soodustav. Maailmas pole aga tähtsate võistluste korraldamine kõigil aladel sujuvalt läinud.

Peamine mureallikas on olnud mäesuusatamine. Möödunud nädalalõpuks Prantsusmaale Chamonix'sse ja Saksamaale Garmisch-Partenkirchenisse planeeritud maailma karika sarja etapid, vastavalt meestele ja naistele, tuli mõlemad ära jätta. Chamonix' ja Garmisch-Partenkircheni näol on tegemist väga kuulsate suusakeskustega, millel tähtis koht ka taliolümpiamängude ajaloos. Praegu aga kummaski paigas lumeolud mäesuusatamise MK-etapi korraldamist ei soosi.

Käesoleva hooaja mõistes pole tegemist õnnetute üksikjuhtumitega. Meeste MK-sarja algust võib nimetada košmaarseks, sest esimesest kaheksast võistlusest tuli ära jätta või edasi lükata lausa kuus. Naiste kalendriga on asjad toiminud veidi paremini – lisaks käesolevale nädalavahetusele on võistlusi kas ära jäetud või ringi tõstetud veel kahel korral.

Mis on olukorra tinginud? Vikerraadio traditsiooniline spordisaade "Spordipühapäev" uuris seda mäesuusatreenerilt ja MK-sarjas toimuvat jälgivalt Karl Siimult.

"Ei, see ei tundunud küll midagi ebatavalist," ütles Siim. "Lumeolud on Euroopas sellised, nagu on. Kuskil on lund, mõnes kohas ei ole. Minu jaoks midagi üllatavat ei olnud. FIS-il (Rahvusvahelisel suusaliidul - toim) on ka raske midagi muuta või uut välja mõelda."

Siimu sõnul saaks võistluskalendrit paremini korraldada, kui võistluspaikadeks valitaks suurema lumekindlusega keskused. "Üks probleem on veel see, et FIS on organiseerinud need võistlused nii, et enamus võistlusi toimub Euroopas ja siis vahepeal Ameerikas. Kontinentide vahel on hooaja alguses kord Ameerikas, siis tuleb Euroopasse tagasi ja siis jälle Ameerikas. Tegelikult võiks teha nii, et hooaja alguses või keskel on pikemalt Ameerikas ja siis Euroopas tagasi," arvas ta.

Rahvusvaheline suusaliit, mis haldab ka mäesuusatamise MK-kalendrit, on suur organisatsioon. Üks FIS-iga lähemalt seotud eestlasi on Robert Peets, kes teinud FIS-i tehnilise delegaadi tööd alates 2010. aastast.

Peetsi spetsiifika on murdmaasuusatamine. Ta on töötanud MK-etappidel ja kolmedel maailmameistrivõistlustel. Nüüd tegutseb ta FIS-i võistlustel varustuse kontrollijana. Oluline on veel see, et murdmaasuusatamise maailma karika kalendrit otsustavas FIS-i komisjonis esindab Peets juba mitmeid aastaid Eesti suusaliitu.

"Nii palju, kui mina olen sellel aastal kokku puutunud mäesuusaasjadega, siis ega lumi ei ole neil kordagi probleem olnud. Probleem on olnud lumi selles võtmes, et teda on liiga palju ja viiamsel hetkel tulnud. Ja võistluspäeva väga tuulised olud. Pigem on nad kimpus olnud kõva tuulega. Kui isegi mäetõstukeid pole võimalik tööle panna, sest tuul on nii tugev, ega siis ei ole võistlejate ohutuse seisukohalt võimalik võistlsut läbi viia," ütles ta.

Samas on mäesuusatamise MK-etapid mitmes paigas saanud legendaarse staatuse, mis teeb paindliku kalendri ja etappide liigutamise märksa keerulisemaks. "Mäesuusatamises on väga suured rahad ja väga pikad traditsioonid, väljakujunenud kuupäevad. Neil on legendaarsed võistlused, mis on nagu meil laulupidu Eestis. See ei ole selline asi, mida kergekäeliselt ära jäetakse või kuskile kõrvale heidetakse," sõnas Peets.

Palju kõneainet pakkus spordisõpradele jaanuari alguses Saksamaal Oberhofis peetud laskesuusatamise MK-etapp. Lumeolud olid aasta esimestel päevadel Oberhofis väga viletsad. Ehkki graafikut tehti ümber ja võistlused said peetud, olid sportlased ise väga kriitilised. Ka mõned spordiala absoluutsed tipud leidsid, et võib-olla tuleks pikkade traditsioonidega võistluspaigast kalendris loobuda.

"Oberhof on legendaarne koht oma keeruliste ilmaolude pärast. Me olime seal sel aastal tagasi 11-aastase vahega. Mina olin 11 aastat tagasi seal tehniline delegaat ja meil olid täpselt samad olud, nagu laskesuusatamises see aasta. Kui pilti nägin, oli deja vu tunne, palju jõudu ja jaksu, et sellised olud üle elada," ütles Peets.

Toimetaja: Kristjan Kallaste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: