X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Järvela: ISU otsus on esmapilgul selgelt ebaloogiline

{{1706633700000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Spordiajakirjanik Ott Järvela arvates ei ole rahvusvaheline uisuliidu (ISU) otsus Pekingi olümpiamängude võistkonnavõistluse punktide ümbermängimise osas õige ja tegelikult pidanuks Venemaa esikolmikust välja jääma.

Rahvusvaheline spordikohus (CAS) teatas esmaspäeval, et Pekingi olümpiamängude eel positiivse dopinguproovi andnud Venemaa iluuisutajale Kamila Valijevale määrati nelja aasta pikkune võistluskeeld. Päev hiljem teatas ISU olümpia võistkonnavõistluse medalite ümberjagamisest.

ISU tühistas küll 17-aastase iluuisutähe tulemused, kuid küsimusi tekitab asjaolu, et tagantjärele individuaalkavade punkte enam ümber ei jagatud. Venemaa jäi küll kokkuvõttes 54 punktiga kolmandaks, kuid Valijeva disklahvi järel ei teeninudki naiste üksiksõidus keegi maksimaalset kümmet punkti.

Oleks ISU punktid kohtade järgi taas ümber jaganud, oleks Kanada kogunud kokku 55 punkti, tulles sellega kolmandaks. See pahandas mõistagi kanadalasi.

"ISU ei kehtestanud oma otsuses reeglistikku 353. punkti, mis märgib, et kõik võistlejad, kes on võistluse lõpetanud ja olid algselt diskvalifitseeritud võistlejast madalamal kohal, liiguvad vastavalt oma lõplikule asetusele kõrgemale kohale," teatas Kanada uisuliit. "Kanada uisuliit ei nõustu ISU seisukohaga ja kaalub kõiki edasikaebamise võimalusi."

"Otsus on esmapilgul vaadates selgelt ebaloogiline, sest kui esimesel kohal olev sportlane diskvalifitseeritakse, peaksid järgmistel kohtadel olevad atleedid tõusma kõik ühe koha võrra ülespoole," lausus spordiajakirjanik Ott Järvela ERR-ile.

"Praegu ei ole rahvusvaheline uisuliit seda protsessi järginud. Tekib muidugi küsimus, miks nad pole seda järginud. Seal on variandid näiteks, et see on puhas inimlik lollus, mida ei saa kunagi välistada. Aga on ka variant, et see on mingisugune sinna organisatsiooni sisse istutatud Venemaa-sõbralikkus."

"Venemaa on mõjuvõimu paljudesse rahvusvahelistesse spordiorganisatsioonidesse aastate jooksul tekitanud," jätkas Järvela. "Uisutamine on Venemaa jaoks strateegilise tähtsusega spordiala, sest iluuisutamine on olnud neile läbi aegade väga tähtis. Nii et ei saa välistada, et see on hoopis sel põhjusel."

"Kolmas põhjus on see, et nad lugesid ise oma juhendit valesti, ei rakendanud seda õigesti ja nad annavad nüüd teada, et nad muudavad seda olukorda. Aga ma pean seda väga ebatõenäoliseks, sest rahvusvahelistel spordiorganisatsioonidel ei ole kombeks oma otsuseid ümber vaadata ja avalikult oma vigu tunnistada, mis annab meile eelduse, et see asi läheb nüüd edasi rahvusvahelisse spordikohtusse."

"Kanada uisuliit on juba praegu andnud teada, et nemad selle olukorraga ei lepi ja kavatsevad selle edasi kaevata," lisas Järvela. "Enne, kui Pekingi olümpiamängude iluuisutamise võistkonnavõistluse medalid välja antakse, ootab meid ees veel uus CAS-i projekt."

Järvela nõustus, et valiku osas, kas võtta maha üksnes Valijeva või terve Venemaa olümpiakomitee võistkond, on regulatsioonid mõnevõrra vastuolulised. "Seal on variant mõelda ühtpidi, variant mõelda teistpidi. On tõlgendamise küsimused," möönis Järvela.

"Kas Valijeva punktid oleks pidanud edasi järgmistele võistlejatele, mis oleks omakorda tõstnud Kanada pronksile? See on võtmenüanss. Kanada sellega kahtlemata ei lepi, kavatseb anda lahingu, läheb sellega CAS-i välja. Ma arvan, et spordimaailmal tuleb end uueks protsessiks valmis panna."

Samuti pole olukorraga rahul venelased, kes planeerivad samuti kohtult abi otsida. Venemaa olümpiakomitee apelleerib spordikohtu varasematele juhtumitele, kus võistkonna ühe liikme karistamine ei mõjuta kogu võistkonna tulemusi. Rahvusvaheline uisuliit pole täiendavaid kommentaare jaganud.

"Rahvusvaheline uisuliit on vait põhjusel, et nad on väga ebamugavas olukorras. Et venelased midagi protesteerivad või kaebavad - see, ma arvan, ei üllata kedagi. Aga praeguses olukorras keegi, kel on terve mõistus peas, neid tõsiselt ei võta. Küll aga on tõsi ilmselt see, et läheb aega," usub Järvela.

"Kui arvati, et äkki oleks võinud need medalid natuke pidulikumalt üle anda näiteks algavatel maailmameistrivõistlustel, mis sel kevadel peagi tulevad, siis praegusi sündmusi vaadates tundub see ebatõenäoline."

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: