Esimene jalgpallikohtunike konverents oli kauaoodatud sündmus, mis sai koroonapandeemia ja intensiivse VAR-i õppe tõttu teoks plaanitust paar aastat hiljem.

Jalgpalliliidu kohunike osakonna juhi Hannes Kaasiku sõnul on tegevkohtunike arv järjepidevalt kasvanud. "2019. aastal, kui alustasime kohtunike arengukava kirjutamist, oli meil kusagil 250 kohtunikku ja tänaseks päevaks on aktiivseid tegutsevaid kohtunikke üle 450," sõnas Kaasik.

Mullu võeti Eestis meeste meistriliigas esmakordselt kasutusele videokohtuniku süsteem. Uute tehnoloogiate ja sellega seotud kõrgenenud ootustega kohanemine on lisanud kohtunikele palju pingeid. Ja seda emotsioonide üle keemise ajastul.

"Kui näeme, et meie ühiskond on ärev, kohati väga ebaviisakas, kohati kiusav, siis me tegelikult tajume nende samade asjade avaldumist jalgpalliväljakul," ütles kohtunik ja konverentsi peakorraldaja Reelika Turi.

FIFA litsentsiga Turi oli erineva tasandi kohtunikud kokku toonud ajaloolise konverentsi peakorraldajaks ja rõhutas, et ühiskonna peegeldus jalgpallis on suur.

"Kohtunik ühiskonnaliikmena, ka tavainimesena, peab ju enda sees kõige sellega kuidagi hakkama saama, olles ise võib-olla ärev, kartes maailma pärast. Ja kõike seda siis enda sees läbi lasta ja sellele mingit adekvaatset reaktsiooni tekitada, see on väga keeruline väljakutse," ütles ta.

Konverentsil osales ligi sada harrastus- ja tippkohtunikku üle Eesti. Räägiti kohtunikust kui persoonist ja jalgpalli arendajast, RefPali tööriistast ning kohtuniku otsustest jalgpalliväljakul. Konverentsi viimases osas toimus arutelupaneel, mille keskmes oli kohtunike väärkohtlemine.

Välisekspertidena osalesid Trieste ülikooli üldpsühholoogia abiprofessor Fabrizio Sors ning Läti FIFA litsentsiga jalgpallikohtunik Andris Treimanis.