"Sa kogu aeg loodad, et see saab kiiresti läbi. Võib olla kolm kuud või kaks kuud või pool aastat. Ikkagi elasid lootuses, et pääseda olümpiale," tunnistas Nabi ERR-i aastalõpuintervjuus. "Oli see lootus, et kohe on kõik ja sa arvasid, et õiglus peab võitma, ja siis ei läinud jälle hästi. Siis kogud jälle jõudu ja tunned, et nüüd järgmisel korral läheb paremini, aga siis jõuab see koht kätte ja jälle läheb teistpidi. Mõnes mõttes said kogu aeg neid tagasilööke uuesti. Tõusid-tõusid-tõusid ja langesid. Seda oli muidugi raske ja halb läbi teha. Ja lõpuks olümpiale üldse mitte saada."

"Pikka aega keerles ikka mingil ajal peas see, miks selline asi tuli. Milleks? Kuidas see saab nagu tulla, kui enda sees tean, et ma ei ole ju kunagi isegi mõelnud ja kunagi midagi keelatut teinud. Kuidas saab olla, et saan sellise löögi? Aga elu ongi ebaõiglane, nagu teame, ja vahel ootamatu," jätkas Nabi. "See olukord juhib ikkagi tähelepanu ühele suurele probleemile, mis praegu spordis ringleb. Võib küll öelda, et on dopingukahtlased sportlased, keda tuleb kinni püüda ja see on tõsi. Aga sellega on mindud liiga kaugele. Kui me ei taha enam väga selgitada ja vahet teha, kas sportlane on pahatahtlik olnud või ei ole, siis on midagi valesti. Ja kas peame igat väikest näitu kohtlema kui täielikku kurjategijat?! Äkki selgitame välja ja siis läheme edasi."

"Lõpuks on suur vahe selles, kas see sportlane või inimene nipitas ja tahtis seda ainet võtta või see on mingi täiesti pime juhus, mis temani tuli. Ja see on ammu selgeks tehtud, et see on saastumisnäit. Seda näitu ei ole võimalik teadlikult tarbida või sisse võtta. Siis oleks see number hoopis suurem olnud ja seda kõik eksperdid meile kinnitasid," selgitas Nabi. "Ma ei tajunud, et see on puhta spordi eest võitlemise protsess, sest ma olen väga pikalt kontrollitud sportlane. Minult on teste võetud kogu karjääri ja põhjalikumalt alates 2010. aastast. Sellest saame aru, et see [dopingukontroll] on protsess, mida kõigil tuleb teha ja see ongi vajalik. Kui nüüd oli see näidujuhtum, siis sain küll väga tugeva signaali, et justkui on vaja näidata, et oleme väga head tööd teinud. Ja kui on näit, siis on ka süüdlane ja siis on ka süüdi. Muidu seda ei saa juhtuda."

"Tegelikult pean ütlema, et hiljem, mida rohkem aeg läks edasi, seda rohkem tajusin mõistmise poolt," ütles Nabi. "Võib-olla oli see ühelt poolt seetõttu, et olin valmis selgitama kõigile, kes tundis huvi ja tahtis teada."

"Saan öelda, et allikat täpselt ei tea, aga tean variante. Aga ma ei ole tahtnud ka midagi välja mõelda, et kuule, siis äkki laheneb asi paremini ära. Meie soov oli algusest peale see ausalt selgeks teha, mis ja kus ja kuidas. Tuli välja, nagu tuli, aga mul on endal heameel selle üle, et jäin iseenda vastu ausaks, teiste vastu ausaks," jutustas Nabi. "Ma ei pea kunagi enda sees kandma mingit asja, et olen kusagil midagi välja mõelnud või üritanud kergemini pääseda. Tegime täpselt nii ausalt ja hästi, kui oskasime. Ja sellepärast on endal hea edasi minna."

"Palju pole enam jäänud aega tippsporti teha. Seda ei saa otsustada 50-aastaselt, et nüüd hakkan tegema. Natuke tundus vahepeal, et justkui ei taheta, et ma sporti teeksin. Või et võtame su maha. Et oled nagu halb," meenutas 38-aastane Nabi.

"Aga mulle ei meeldi niimoodi lõpetada. Tahaksin lõpetada siis, kui ise lõpetan. Siis kui tegin kõik, mis tahtsin ja mida suutsin, ja lõpetan ise spordikarjääri, kui olen valmis. Ja teiseks on mingisugune sisemine põlemine ikkagi olemas, mis tekitab huvi, mis on veel võimalik. See on huvitav protsess veel enda piire tunnetada. Et kuhu siis võib minna. Ma ei tea, mis sellest lõppude lõpuks välja tuleb ja kui hästi või halvasti läheb. Aga ma saan seda vähemalt öelda, et ma teen endast maksimaalse, et jõuaksin väga lähedale või kõrgele. Ja loomulikult oleks väga mõnus olümpial maadelda kõrgete kohtade ja medalite eest."

***

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2023. Sport" ETV-s 28. detsembril kell 20.00.