Eesti kelgusport otsib võimalusi tegevust laiendada
Eesti kelguspordikogukond on vaikselt, aga sihipäraselt alustanud tööd selle nimel, et ehitada üles professionaalne spordiala.
Põhjuse Eesti Kelguspordi Liidu moodustamiseks andis Euroopa tasemel korralikku konkurentsi kuuluva Lätist pärit Darta Zunte kolimine Eesti lipu alla. Kui Zunte üritab tippu jõuda skeletonis, siis üsnagi värskelt loodud alaliit püüab leida võimalusi ka kelgutamise arendamiseks.
Kelguliidu peasekretär Freddy Tomingas tõdeb, et rahvusvaheline alaliit on eestlaste suhtes väga mõistev. Uus riik kelgutamiskaardil on kahtlemata midagi sellist, millest spordialal võita.
"Meil on äraütlemata hea meel selle üle, et meil on Darta. Skeletoniga pole Eestis varem keegi tõsiselt tegelenud, ainult mõned üksikud on seda spordiala proovinud," alustas Tomingas.
"Meie oma kelgutamise taustaga mõtlesime, et oleks patt seda mitte ära kasutada. Darta läheb suhteliselt oma teed. Meie aitame teda nii palju kui suudame, aga kelgutamine on ikkagi n-ö meie ala. Ja kui me saame kelgutamises rohkem ära teha, siis panustame ka sellele. Teine ala, mis selle raja peal sõidab, on bobi, aga see käib meil esialgu üle jõu. Bobi on teistest aladest lihtsalt väga palju kallim," selgitas ta.
Omamoodi sümboolselt on kelguspordiga asunud tegelema Eesti kunagise olümpiale pürginud kahekelgu Marek Seeri ja Freddy Tomingase tütred.
"Pean tunnistama, et eks mu tütar kuulis jutte pealt, et kedagi pole võtta. Meil oli ikka päris raske. Panime isegi kohalikku kooli kuulutuse üles, aga tänapäeval on keeruline saada noori võistlusspordiga tegelema. Viimasel kongressil kõlas sama jutt väga tugevalt läbi. Kõikidel riikidel on raskusi uute sportlaste leidmisega," nentis Tomingas.
"Minu tütar kuulis seda kõike ja ütles, et tema tahab proovida. Ja täiesti juhuslikult juhtus nii, et kui rääkisin sellest kunagisele paarimehele Marek Seerile, siis tema tütrel lõi samuti peas kohe pirn põlema."
Praeguseks on mõned kuud Siguldas ja Lillehammeris oma oskusi lihvinud Emma Triin Seer ja Katariina Theresa Tomingas. Selle talve eesmärk ongi hästi treenida ja saada võimalus sõita ka teistel välismaa radadel.
"Hetkel sõidame üksinda, aga kindlasti hakkame koos kahekelku sõitma. Seal on meil suurem võimalus läbi lüüa kui üksinda, sest maailmas ei ole väga palju naiste kahekelgupaare," märkis Katariina Theresa Tomingas. "Kuna mina olen Theresast paar sentimeetrit lühem, siis tema on peal ja mina olen alumine. Niimoodi see enamasti käibki," lisas Seer.
"Esimestel kordadel me ei saanud üldse aru, kus me rajal olime. Aga mida rohkem me sõitsime, seda paremini hakkasime aru saama, kus on kurvid või kus hakkab kiirus kasvama. Tegelikult kelgu peal olles sa ei tajugi seda kiirust. Kui pärast öeldakse, et tulid mäest alla 60 km/h, siis tundub see uskumatuna," selgitas Seer. "Rada tuleb pähe õppida. Meil on joonised, mis aitavad läbi mõelda, kus ja mida tuleb teha. Kelgutamises tuleb jääda rahulikuks, sest kui pinges oled, siis läheb kõik metsa," lisas Tomingas.
Toimetaja: ERR Sport
Allikas: Vikerraadio "Spordisaade"