Karistuspink on näiteks jäähokist ja ragbist tuntud distsiplineerimisvõte, mis eemaldab mängija reeglite rikkumise tõttu teatud ajaks mängust. Seni on jalgpallis kasutatud suulise hoiatuse ning kollaste ja punaste kaartide süsteemi, millest viimane eemaldab mängija kuni kohtumise lõpuni, aga teised väljakult ära ei aja.

Karistuspinki võib rakendada aga distsipliinirikkumiste ja teatud küüniliste taktikaliste vigade puhul, et sel moel mängijat näiteks kümneks minutiks pingile rahunema pannes korrale kutsuda. Vastavaid lahendusi on aastast 2019 kasutatud noortejalgpallis, aga täiskasvanute tasandil seni mitte.

Ettepanekud peab heaks kiitma ka IFAB-i järgmise aasta märtsis toimuv aastakoosolek ja võimalikud muudatused rakenduvad 1. juulist 2024 ehk enamikes liigades kahe hooaja vahel.

Lisaks karistuspinki puudutavale arutati äsjasel koosolekul veel mitmete teemade üle. Näiteks toetati ka ideed, mille kohaselt võiks teatud mänguolukordades kohtuniku poole pöörduda üksnes võistkonna kapten. Ka see on ragbist tuntud võte.

Samuti pööras IFAB-i koosolek palju tähelepanu erinevatele videokohtunike süsteemiga seotud asjaoludele, kus reegleid soovitakse täpsustada selles suunas, et VAR-iga seonduvale kuluks mängude jooksul võimalikult vähe aega.

Ühe võimalusena võivad tulevikus ilmuda väljakule ka kohtunikukaamerad. Seda on samuti noortejalgpallis juba proovitud ja selle idee oleks kohtunike suunal paremini tuvastada võimalikud ründamised ja muud reeglitest üleastumised.