100 spordihetke | Kalevi spordirajatised
Tänavu 8. detsembril täitub 100 aastat olümpialiikumisest Eestis. Eesti Rahvusringhäälingu sporditoimetus valis sel puhul välja Eesti spordisajandi sada olulisemat spordisündmust ja -lugu. Seekordne osa räägib Kalevi spordirajatistest kui olulistest maamärkidest Eesti spordiloos.
Kalevi spordihall, Kalevi staadion ja Kalevi ujula on kui Eesti spordiloo kolm venda.
Esimesena, 1955. aastal valmis algselt Komsomoli ja Eesti iseseisvuse taastamise järel uue nimega Kalevi keskstaadion. Siia tuldi jalgpalli vaatama, kergejõustiklastele kaasa elama ja samaväärsena on tal koht ka meie tantsupidude toimumispaigana.
1962. aastal valmis Kalevi spordihall, millest sai nõukogude ajal omamoodi vastupanuliikumise keskus, kus eestlased kogesid ja näitasid oma ühtekuuluvustunnet. Tennis, kergejõustik, võimlemine, aga ennekõike korvpall olid need alad ja võistlused, mis tõid rahva Kalevi spordihalli.
Kolmest spordirajatisest viimasena valmis 1965. aastal Kalevi ujula. Esimene täiemõõtmeline, 50 meetri ujula Eestis. Tallinna vanalinna piiril asuvas basseinis sai lisaks ujumisele harrastada vettehüppeid ja veepalli.
Kalevi staadion, spordihall ja ujula. Kõik kolm Kalevit on meile vajalikud ja olulised.
Toimetaja: ERR Sport
