Maailma tipp-purjetajate olümpiamängudele jõudmise võimalused ongi nelja aasta taguse ajaga võrreldes ahtamad. Tokyos võistles 350 purjetajat, Pariisis on kvoot 312. Seega, konkurents tiheneb ja väiksel riigil tuleb veelgi rohkem pingutada.

Pariisi kvalifikatsiooniperiood pole kaugeltki läbi. Sportlastel on jäänud erinevates paadiklassides kaks-kolm võistlust. Nii Londonis, Rios kui Tokyos Eestit esindanud Karl-Martin Rammo püüdleb Pariisi ILCA 7 ehk endise nimega Laser Standard-klassis.

Veebruaris peetakse Ateenas Euroopa meistrivõistlused ja aprillis toimub olümpia katsevõistlus Prantsusmaal. Rammo soov on pääse lunastada emmal-kummal mõõduvõtul. Kaugel Austraalias jaanuaris toimuvale MM-ile 34-aastane Rammo ei sõida.

Kui usutav on Rammo hinnangul see, et Eesti purjetamine Pariisis ikkagi esindatud saab? "Kõige realistlikum normitäitjad oleme täna ilmselt mina ja Ingrid Puusta, kes pendeldavad - ükskõik, kuidas seda statistikat teha - täitmise ja mittetäitmise vahel," vastas Rammo Vikerraadio saates "Spordipühapäev".

"Pigem on statistika meie kahjuks. Peame tegema väga-väga hea esituse. Siis on mõnes klassis noored, kes on võimelised käima oma ajast ees ja üllatama iseennast ja teisi ehk täitma normi. Aga ma usun, et võimekus normi püüda on mitmes klassis ja sellest tulenevalt ma ise küll usun, et oleme Pariisis esindatud olenemata sellest, et konkreetne ülesanne igas klassis on pigem keeruline."

Pärast Rio olümpiamänge aastal 2016 on Rammo spordiga paralleelselt tegutsenud ettevõtluses, kus täidab firmajuhi kohustusi. Tema perekonnas kasvab kaks last. Siiski on Rammo napimate treeningtundide kiuste võimeline maailmakonkurentsis kogemuste abil head taset näitama. Suvisel MM-il alustas ta ILCA 7 klassis avasõidu teise kohaga. Kokkuvõttes võistlus paraku ei õnnestunud.

Muutunud elust hoolimata püsib Rammo omas paadiklassis endiselt Eesti purjetamise esinumbrina. "See ambitsioon ei ole võib-olla enam nii isiklik," lausus ta. "Realistina tänasele olukorrale näkku vaadates ma olümpiavõitu taga ajama ei lähe. Pigem on see jätkupüsivuse ja purjespordi-ülene küsimus ka minu jaoks. See on põhjus, miks ma endiselt olümpiaambitsiooni oman."

Ehk see tähendab tegelikult, et Eesti purjetamise laiemat seisu vaatab Rammogi selle mõttega, et väga oluline oleks Eesti delegatsiooni esindatus purjeregatil. "See on kindlasti oluline," nõustus kogenud purjetaja. "Tööellu sukeldusin mina juba 2016. aasta Rio olümpia järel. Tänaseni olen tegevsportlane.

"See on paljustki sellest kannustatud, et mul ei ole otseselt olnud kellelegi oma teadmistepagasit üle anda, et keegi saaks kohe edasi minna ja juurde ehitada. See on väga tugevalt minu soov, et know-how [oskusteave - ERR] ei läheks raisku. Täna oleme spordiala-üleselt õnneks selles positsioonis, et see võimekus hakkab tekkima."

Rammo sõnul on tulevikutegijaid näha. "Ei ole väga laia klassideülest kandepinda. Ei ole kõik olümpial sõidetavad paadiklassid esindatud. Isegi mitte Eesti tasemel. Küll on mingid fookusklassid, kus kandepind ja järelkasv on täitsa olemas," lausus ta.

"Kõige parem tulevikuväljavaade on hetkel ILCA 6 ehk tüdrukute Laseril, kus on andekaid ja tahtmist täis noori mitmeid. Kas või eelmisel nädalal lõppes juunioride MM, kus täitsa keskkooliealised meie tütarlapsed saavutasid häid kohti, mis on väga hea märk."

"Katariina Roihu ja Romi Safin on persoonid, aga seal on ka nätieks Mia Marin Lilienthal. See kolmene punt tüdrukuid on kõik sellised, kes teevad vähemalt juunioride tasemel väga tõsiselt ja natuke juba nuusutavad täiskasvanute maailma," tunnustab olümpiapurjetaja.

"Teadupärast on spordis juunioride seast täiskasvanute maailma ümberlülitumine vaata et kõige keerulisem küsimus üldse, aga mina olen küll ootusärev, et seal seda materjali on ja mulle tundub, et tahtmist ka, mis on kõige olulisem. Täna oleme ka liidu tasandil oluliselt rohkem seal, et igasugust tuge on võimalik oluliselt rohkem pakkuda kui sel ajal, kui mina alustasin."