See maksis ligi kolm miljonit eurot, poole rahast pani välja Eesti riik ja poole Viljandi linn. Halli sisemuses saab kasutada täismõõtmetes jalgpalli kunstmuruväljakut, samuti selle ümber paiknevaid jooksuradu ja jõutreeninguteks vajalikku inventari.

Tänaseks on rajatis täiel määral tööl ja vabu treeninguaegu pole lihtne leida. "Sellega on päris keeruline, sest meil on päris palju harrastusvõistkondi, kes mängivad ka rahvaliigades ja on tekkinud ka rahvaliiga naiskond," lausus Viljandi Spordikeskuse juhataja Mati Jürisson intervjuus ERR-ile.

"Suhteliselt tihe on see aegade graafik, aga mõne üksiku augu võib leida ilmselt nädalavahetusel. Nädala sees on küll päris keeruline vaba aega leida, sest alates poole kahest on JK Tulevik sees kuni poole seitsmeni, siis on esindusvõistkonna aeg ja alates kaheksast on vabad ajad."

"Lisaks jalgpallile leidsid halli üles ka Viljandi kergejõustiklased, sest Viljandis puudus varem võimalus joosta sisetingimustes 60 meetrit või 60 meetrit tõkkeid," jätkas Jürisson. "Nad on päris hoolega käinud trennides ja tippaegadel ongi viis grupp hallis treenimas: kolm jalgpalliväljakul, üks saab jõudu teha ja lisaks kergejõustiklased. Siiamaani on kõik kenasti ära mahtunud, ei ole probleeme tekkinud."

Spordikeskuse juhataja peab projekti õnnestunuks. "See on igal juhul õnnestumine, sest treeningtingimused paranesid mitte ainult jalgpalluritel, vaid ka kergejõustiklastel. Loomulikult on siin toimunud ka teisi üritusi, näiteks eelmisel aastal toimus novembris isadepäev. Väga palju oli rahvast, spordikoolide ja huvikoolide spordiringid said siin end tutvustada. Väga paljudel oli üllatus, et selline asi on Viljandis."

Päris ideaalne kõik küll pole ja igapäevaselt on suurimaks murekohaks ülalpidamiskulud. "Kui nüüd ehitust saaks uuesti alustada, siis ehitaks kindlasti ühe riietusruumi juurde. Sellest on väike puudus. Võib-olla üks koosolekuteruum oleks ka vajalik, aga suuremad mured - eks kõik sõltub rahast," lausus Jürisson.

"Viljandi linn on siiani selle projektiga väga hästi käitunud. Kui 50 protsenti tuleb omatulu, siis teise poole katab Viljandi linn. Kui arvudest rääkida, siis 2022. aasta üldhalli ülalpidamiskulu oli 123 000 eurot koos palkade ja kõikide tegevustega ning sellest poolt oli tegelikult küte. Küte on suhteliselt kallis," selgitas ta.

"Oleme võtnud pisut vähemaks kütet, treeningpäevadel on sees 3-4 kraadi ja kui on võistlused, siis laseme kuue kraadi peale. Selle võrra oleme suutnud kokku hoida ja vaatamata hinnatõusudele julgen prognoosida, et käesolev aasta tuleb isegi soodsam."

"Eks ilm on ka pisut aidanud, on olnud soe," ütles juhataja. "Eks ülalpidamiskulu on kõige keerulisem, aga omavalitsus on siiani kenasti käitunud ja Viljandi linn on halli aidanud, sest hall on ju Viljandi linna oma."

Riigi abiga ehitatud täispuhutavatest jalgpallihallidest oli Viljandi oma esimene, mis valmis sai. Jalgpalliliidu projekti alusel on plaanis ehitada jalgpalli sisehall igasse Eesti maakonda.