Säherdune lähenemine järgiks 2017. aastal mudelit, kui Limas toimunud olümpiakomitee istungjärgul valiti korraga nii 2024. kui ka 2028. aasta olümpialinn ehk vastavalt Pariis ja Los Angeles.

Esiteks peab aga enne 2024. aastal Pariisis kogunemist vastava ettepaneku tegema pühapäeval Mumbais algav ROK-i kogunemine, kus algselt pidanuks otsustatama ka 2030. aasta taliolümpia korraldaja, aga see lükati valimisega seotud problemaatika tõttu edasi.

Üheks huviliseks on ka Prantsusmaa enda pakkumine, mille järgi peaks mängud toimuma Provence'i, Cote d'Azuri, Auvergne'i, Rhone'i ja Alpide piirkonnas. Vastavalt reeglitele ei tohi aga ROK-i üldkogu võõrustaja ise mängudele kandideerida ja nii võidakse kuskil neutraalses riigis kutsuda kokku erakorraline istungjärk.

Lisaks prantslastele tunnevad olümpiamängude korraldamise suhtes huvi ka 2002. aastal sama üritust korraldanud Ameerika Ühendriikide linn Salt Lake City ja korduvalt talioülmpiat soovinud rootslaste Stockholm-Are pakkumine. Ka on huvi avaldanud šveitslased.

Kaugemale tulevikku vaadates avaldas ROK-i president Thomas Bach muret, et seoses kliimamuutustega kahaneb potentsiaalsete korraldajate ring. Kui praegu võiks sellega hakkama saada 15 riiki, siis 2040. aastal vaid kümme.

"2040. aastaks on alles vaid praktiliselt kümme rahvuslikku olümpiakomiteed, kes võivad taliolümpiamängude lumealasid korraldada," sõnas ta. "Nende numbrite põhjal saab veel selgemaks, et peame kiiresti tegelema kliimamuutuste dramaatilise mõjuga taliolümpiamängudele."