Belgia, Itaalia, Saksamaa ja Eesti olid tänavu neli riiki, kus vollefännid said nautida naiste EM-i finaalturniiri mänge. Ka järgmisel EM-il, mis peetakse 2026. aastal, soovib Euroopa võrkpalliliit anda korraldusõiguse kuni neljale riigile naiste turniiri ja neljale riigile meeste turniiri läbi viimiseks. Veel pole välja hõigatud, kes järgmist EM-i ihkavad.

"Mul on mõned riigid teada, kes on avalduse esitanud, aga üldiselt on CEV-il reegel, et see on nende kinnitada ja nemad võivad ka selle välja öelda. Ma praegu välja öelda ei saa. Küll saan kinnitada, et Euroopa alaliidu soov on teha jätkuvalt kuni neljas riigis," ütles Eesti Võrkpalli Liidu president Hanno Pevkur.

Avaldusi pole kuhjaga, sest Euroopa võrkpalliliidu poolt on EM-i läbi viimiseks küsitav korraldusõiguse tasu väga kõrge. "Ega see lihtne ei ole. Ka meie puhul ju ainuüksi korraldusõiguse tasu alagrupifaasi eest on 650 000 eurot. Selle pead ära maksma ja siis pead veel korraldama," selgitas Pevkur.

Eesti alaliidu risk, panustada seekord naistele, tasus end ära. Noorele naiskonnale elas mängudel saalis kaasa 2000 kuni 3800 fänni. "Eelarve oli meil suurusjärgus 1,9-2 miljonit. Suur-suur tänu kõikidele fännidele. Meie piletituli prognoos oli mõnevõrra väiksem ja me väga-väga täname kõik fänne. Ma võiks isegi niimoodi öelda, et tänu publikule me miinusesse ei jäänud. Lõplikud numbrid on veel kokku löömisel aga tundub, et jäime plussi ja väga suur suur osa selles, et me jäime plussi on Eesti fännil," lisas Pevkur.

2021. aastal Tallinnas meeste EM finaalturniiri alagruppi võõrustanud Võrkpalliliit ei välista Pevkuri sõnul ka tulevikus EM-i koju toomist, kuid selleks on vaja taas sama tugevat riigi ja linna rahalist tuge. "Ma kindlasti ei välista seda, et me seda tulevikus teeme. Üks on aga kindel, et seda ei ole võimalik teha ilma riigi ja omavalitsuse toeta. Ainult eratoetajatega ei ole võimalik seda teha ja ainult piletitulust ei kata seda mitte mingil juhul ära."

Võrkpalliliit loodab, et naiste EM mängude oma silmaga nägemine annab kodusele tagalale rohkem julgust valida tööks profivõrkpalluri karjäär. "Mis on kõige raskem tüdrukute puhul? Et gümnaasiumi lõpetades edasi võrkpalli mängimine jätkuks. See on kindlasti see koht, kus me loodame, et andsime kinnituse, et mängides ka Eestis võrkpallihariduse saanuna oled sa suuteline teenima elatist ja minema ka välja võrkpalliga raha teenima," märkis Pevkur.

Võrreldes poistega on meil tüdrukute seas harrastajaid üle 900 rohkem. Eestis käib võrkpallitrennis 2700 tüdrukut. Paljud neist said EM-il Tallinnas pallitüdruku või pealtvaatajana osa suurest mängust.