Abitreener Marko Mett: võistkond hoiab kokku ja kõik said oma panuse anda
Eesti naiste võrkpallikoondis alistas Grazis toimunud Hõbeliiga finaalis Austria 3:2 (31:33, 25:11, 13:25, 25:12, 15:12) ja tagas pääsu järgmiseks hooajaks Kuldliigasse.
Esmaspäeva hilisõhtul saabus võidukas naiskond tagasi Tallinna lennujaama, küll ilma pagasita, aga vähemalt medalite ja võidukarikaga. Abitreener Marko Mett sõnas ERR-ile, et pole pärast autasustamist medalit põhimõtteliselt kaelast võtnudki.
Kui palju aastaid oled naiskonnaga tööd teinud? Oled olnud nii abi- kui ka peatreener. Esimest korda tuled kuldse medaliga tagasi.
Koondise tasemel medaleid ülemäära palju ei jagata. See on kaheksas aasta naiste võrkpalli sees olla. Üks koondisesuvi on küll vahele jäänud, aga väga emotsioonideküllane aeg.
Millega pani treeneritetiim täkkesse?
Siis, kui mängijad puhkavad, treenerid töötavad. Peatreener Alessandro [Orefice] on väga põhjalik. Ma arvan, et kaks kuud, mis koos veetsime - selle aja jooksul tehti väga tõsist tööd ja selle pealt kindlasti tuli. Kui natuke konkreetsemaks minna, siis olid teatud mängijad, kes olid hästihoitud saladus võistkonnas. Võib-olla vastased ei teadnud, et meil sellised huvitavad jänesed on võimalik kübarast tõmmata. Pean eelkõige silmas Janelle Leenurmi ja Kätriin Põldu.
Igal juhul on lai naiskond, teete palju vahetusi ja vastutust saavad kõik tunda.
Võistkonnamäng. Meil on äge punt. Eks treener on meil ka ära jaganud: vanemad-kogenumad eksperdid, vahepealsed ja siis väga ägedad-huvitavad noormängijad. Võistkonna kooslus on väga äge, hoiavad kokku ja kõik said sel finaalturniiril oma panuse anda.
Mida te võistkonnas väga palju puutuma ei pea ja mis on see, mida on vaja kõvasti järele aidata, et EM-finaalturniiril kodupubliku ees ka mõni võit võtta?
Kui konkreetselt elementidest rääkida, siis agressiivne serv on võib-olla natuke ära kadunud, mis on aastate lõikes olnud meie üks tugevamaid elemente. Eks üldmänguga saab alati sammukese edasi arendada. Kindlasti paranemisruumi on, aga kolm nädalat puhkust - seda on ka praegu väga vaja.
Naiskonda ootabki hetkel puhkus. Millal uuesti kokku tulete?
Juuli keskpaigas tuleme kokku. Alustame suureks suurhalli ürituseks ettevalmistamist. Kolm nädalat ja siis läheb töö edasi.
Jäite hetkel pagasita. Kas on lootust asjad kaasa ka saada?
Eks ta homse õhtuse [teisipäevase] lennuga tuleb. Täna saime jah, pagasita koju.
Vähemalt medalid olid kotis.
Medalid panime käsipagasisse. Äge! Ma ei ole seda kaelast võtnud põhimõtteliselt peale autasustamist.
Väga meeldiv! Siis saab sellega ilusti koju voodisse magama minna.
Jah, nüüd oleks aeg küll minna koju magama!
Toimetaja: Siim Boikov