Kuidas kulges operatsioonist taastumine ja kui palju segas see sinu tavapärast ettevalmistust hooajaks?

Operatsioon läks plaanipäraselt. Doktor Kask ütles, et kõik läkski oodatult. Mingisuguseid takistusi ei ilmnenud. Operatsioonist taastumine - ma ise hindaks, et läks ka väga hästi. Eks ma kompasin piire, kui palju treenida ja koostöös füsioterapeut Lea Saapariga, kes on spetsialiseerunud kätele, aitas mind väga palju ja andis juhtnööre. Ettevalmistus oli teistsugune, aga võisteldes näen, et see pole mind tagasi hoidnud. Töö, mis sai tehtud, oli täiesti õige ja tulemustest on näha, et käsi töötab, saan valuvabalt mängida ja kõik on justkui kontrolli all.

Hooaeg algas Waco Open võiduga, teine koht tuli Houstonis ja siis tuli veel esikohti, kaasa arvatud aprillis esimesel suurturniiril. Jonesboros katkes poodiumiseeria, mis pidigi ju ükskord juhtuma. Aga räägi natuke sellest võistlusest. Olid päris löödud. Kas mõjus see, et sa poodiumile ei jõudnud või oli mängus muid tegureid?

Poodiumite jada lõppes juba Texases ühel võistlusel, kus olin viies. Fookus oli suurturniirile suunatud ja tundsin, et keskendumine ja mängutase olid teistsugused. Suutsin end häälestada nii nagu olin visualiseerinud. Aga peale võitu oli pingelangus tohutult suur, mul oli raske keskenduda, häälestuda, rajal tikkusid muud mõtted ligi. Siis jälle tuletan meelde, et - halloo, üks võistlus on vaja teha! Aga kuidagi tundsin, et minu jaoks oli natuke raske. Aga ma ei hindaks seda halvaks või heaks. Lihtsalt oli nii ja neid võistlusi tuleb ikka ette.

Kas maailmameistrina ja nii eduka kettagolfarina on teistmoodi tunne võistlustel käia? Kas teised vaatavad teistmoodi, sul rohkem pingeid peal või vastupidi - tunned end veel enesekindlamalt?

Ma arvan, et pinget küll ei ole. Pinged olen reeglina ise tekitanud ja loonud mingeid illusioone. Nüüd olengi aru saanud, et see on see, mida ise endale loon. Kui võtan rahulikult, mõtlen sellele, et olen nendes olukordades olnud, mida veel saavutada tahan, kuidas mängima pean - need on need mõtted, millele keskendun ja see, mida keegi kuskil arvab, ootab või loodab - see, ma tunnen, ei mängi rolli.

Pärast Jonesborot võtsid aja maha, et koguda mõtteid ja värskust. Mida oled teinud ja kuidas oled järgmisteks võistlusteks valmistunud?

Olen teinud trenni koduradadel. Väga tore on olnud. Olen uhkes üksinduses Jõulumäe männimetsade vahel liuelnud ringi. Väga väestav tunne on seal olla. Olen sõpradega kokku saanud, mõningad uued projektid tööle pannud, millest saab loodetavasti suve lõpus teada. Eks ta niimoodi töö ja puhkuse vahel on kõikunud.

Mis lähikuudel ees seisab?

Tuleb tihe võistlusperiood. Juunikuu möödubki USA-s, seal on järjest ootamas suuremad turniirid. Juulikuus võib mind näha Euroopas võistlemas. Plaan on minna Norrasse ja teha ka Soomes üks major kaasa. Üsnagi võistluste tähe all.

Augustis tuleb kodune EM, mida kõik suure innuga ootavad. Kas oled siin Eestis võistlemas ja mida arvad sellest, koduradadel on EM?

Unikaalne võimalus ja väga märgiline Eesti discgolfi jaoks. Meie inimesi on usaldatud sellist suurt turniiri korraldama. Lauluväljak on selleks väga hea koht ja kaubamärk meie poolt. Ma kindlasti võistlen seal. Tunnen, et see oleks lausa riigireetmine, kui ei tuleks. Väga lahe on kodupubliku ees oskused proovile panna. Ma väga ootan seda.

Vaata ka ETV spordisaate lugu: