Eelmise aasta 24. veebruaril teatas Venemaa president Vladimir Putin sõjalise operatsiooni alustamisest Ukrainas. Viimase 15 kuu jooksul on Fox Newsi väitel Vene invasiooni tõttu hukkunud 42 000 tsiviilisikut ning märksa enam on haavata saanud. Sõjas on pihta saanud ka tähtsad linnad ning objektid, millest mitmed on lootusetult purustatud.

Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk ütles Juhan Kilumetsale, et Kiievi linnas ja oblastis on pihta saanud 20 spordirajatist. "Lootusetult katkiseks loetakse Ukrainas ligi sada objekti. Enim on purustada saanud Donetsk ja Luhansk ida-Ukrainas," ütles Kuusk.

Suursaadik rääkis eelmisel aastal Kalevi spordihallis korraldatud heategevuslikust korvpallimängust, millega koguti raha, et üles ehitada sõjas kannatada saanud Kiievi legendaarne Avangardi spordihall, mis on olnud kasvulava paljudele Ukraina tippsportlastele. "Terve üks sein, mis koosnes akendest, lendas lööklaines sisse," kirjeldas Kuusk spordihalliga juhtunut.

Ta ütles, et Ukraina sportlased on olnud sõjas väga nähtavas rollis. "Seesama, et 3000 sportlast on läinud rindele ja neist 200 ei tule sealt kunagi tagasi. Osad neist on ka tegelikult noorsportlased, kes on saanud näiteks raketirünnakus surma," ütles Kuusk.

Ta viitas poksi maailmameistrile Oleksandr Ussõkile ning legendaarsele jalgpallurile Andri Ševtšenkole, kes on teinud suurt tööd heategevusprojektidega, et Ukraina sporti taas üles ehitama hakata. Los Angeles Lakersiga kaks NBA meistritiitlit võitnud Slava Medvedenko müüs maha mõlemad enda võidusõrmused, et raha Ukrainasse suunata.

"See, mida Ukraina sportlased teevad moraali hoidmiseks, on uskumatu ja kiiduväärt," ütles Kuusk. "Eks kõik Ukraina rahvas ootab spordikangelastelt õiget käitumist tõrjesõjas agressori vastu."

Suursaadik lisas, et sanktsioonid Venemaa spordi vastu on suure tähtsusega, sest agressioonist ei tohi saada demokraatlikus maailmas vahend riigipiiride muutmiseks.

Mitmed alaliidud on nüüdseks lubanud Venemaa ja Valgevene sportlased tagasi rahvusvahelisele võistlusareenile. "Suur osa sportlastest, kes siin manguvad tagasisaamist spordiareenile, on ju Vene armee keskspordiklubi ridades kas palgasaajatena või mundrikandjatena. Ei ole sellist asja, et mingi eluala eksisteerib vaakumis. Sellisel juhul on kõik boikotid täiesti õigustatud seni kuni Ukraina saab tagasi enda territooriumi," sõnas Kuusk.

Kuu aega tagasi toimus Kiievis suur omavalitsuste konverents, kuhu oli kohale tulnud ka Pariisi linnapea Anne Hidalgo, kes rõhutas sealsetele ametnikele, et Valgevene ja Venemaa sportlased ei tohiks 2024. aasta Pariisi olümpiamängudel osaleda.

"Selge on see, et peame koos Ukrainaga ja liitlastega jätkama tõhusat selgitustööd ja olema ise enda väärtustes kindlad ja mitte järgi andma. See olukord toob esile väärtuste joont maailmas," ütles Kuusk.

Kuusk rääkis "Spordipühapäevas" veel võistluste korraldamisest sõjapiirkonnas ning sellest, kui oluline on spordi tegemine sõja ajal.