Põhjala Venemaa koondisest MM-il: käisid ringi, madalam kui muru
Eelmisel nädalal Dohas peetud judo maailmameistrivõistlustel olid neutraalse lipu all kohal ka Venemaa ja Valgevene sportlased. Tegemist oli ühe esimese tiitlivõistlusega spordis, kus venelased pärast riigi sissetungi Ukrainasse tagasi rahvusvahelisele areenile lubati.
Neutraalse lipu all teeniti kaks medalit. Kuni 100-kiloste meeste seas krooniti maailmameistriks Arman Adamjan ja raskekaalus sai Inal Tassojev hõbeda. Medalitabelis jäädi Jaapani (6-2-4), Prantsusmaa (2-4-2) ja Gruusia (2-1-2) järel neljandaks.
Eesti judotreeneri Andres Põhjala sõnul Venemaa osavõtt Dohas eriti teemaks ei kujunenud. Veidi tähelepanu said küll Georgi lintidega pealtvaatajad. "Need kolm ahvi, kes seal tribüünil olid - need löödi minema ja neid rohkem ei näinud. Nad löödi ka riigist välja, kuulsin pärast," kommenteeris Põhjala ERR-ile.
"Kuna vene treenereid tunnen, siis teretasime ja rääkisime nendega. Mitte küll oluliselt pikka juttu. "Tere" ja "head aega". Aga võin öelda, et rahvuselt venelasi seal eriti ei olnud. Kas on nad siis Dagestanist või on nad tšetšeenid või nende treener, kes on rahvuselt armeenlane."
"Kui võtta puhtalt venelasi, siis neid seal eriti ei olnud. Kõik, kes tulid medali peale - üks võitis ja teine sai raskekaalus hõbeda, siis need ei ole ju rahvuselt venelased," juhtis Põhjala tähelepanu.
"Aga saab öelda ka nii, et ei olnud näha ühtki vene märki. Käisid ringi, madalam kui muru, kellegagi väga ei suhelnud, keegi nendega eriti ei suhelnud. Ka see Valgevene poiss, kes sinna võistlema toodi... treenereid nägupidi tunnen, aga suhtlust enam ei olnud."
Võistluste eel tekkis küsimus, kuidas käituda siis, kui Eesti sportlane peaks turniiritabeli alusel kohtuma Venemaa või Valgevene esindajaga. "Jutt oli selline, et sportlane lõpuks ise otsustab," lausus Põhjala.
"Ma tean, et leedukad olid seal olemas ja võistlesid vaid võistkonnavõistluses, aga kui oleks juhtunud Venemaa vastane, siis neil olümpiakomitee keelas võistlemise ära. Leedukate kohta räägiti seda juttu treenerite poolt."
"Aga meil seda ei olnud, nii et iga sportlane sai ise otsustada oma treeneriga, kas ta läheb võistlema või ei lähe võistlema," jätkas Põhjala. "See Venemaa, mis kunagi oli, paraku ei olnud enam see, kes seal võistles."
"Nad said küll kaks medalit, ühe kulla ja hõbeda, aga nad olid ka eelnevalt juba päris tegijad. Aga Mihhail Igolnikov, kes oli seal Mattias Kuusiku kaalus kuni 90 kg - see oli päris lahja kaotus esimeses ringis."
Teiste seas tegi ajalugu Šveits, kes teenis oma esimese judo MM-kulla. Sellega tuli kuni 73-kiloste meeste konkurentsis toime Nils Stump, kes on viimased kolm aastat treenerinud Aleksei Budõlini juhendamisel.
Toimetaja: Siim Boikov