"Spordipühapäev" on antud teemat varasemalt käsitlenud läbi Eesti mõõtme – meie tugevatel sportlastel on võimalus ajateenistus läbida spetsiaalses Kaitseväe spordirühmas. Viimastel nädalatel käsitleb temaatikat küllaltki põhjalikult ka välismaine spordimeedia. Põhjuse annab selleks 213 sentimeetri pikkune soomlane Lauri Markkanen.

Nimelt alustas 25-aastane Markkanen aprillikuu keskel kodumaal Soome kaitseväe spordiväeosas ajateenistust. Markkanen kuulub maailma tugevaimasse korvpalliliigasse ehk NBA-sse, kus ta mängib Utah Jazzi eest. Varasemalt Chicago Bullsi ja Cleveland Cavaliersi särki kandnud ääremängija täidab liidrirolli mõistagi ka Soome koondises. Seega, ajateenistuses on väga kõrge sportliku profiiliga pallur. Teatavasti kuulub Soome nüüd ka NATO-sse, aga paistab, et tippsportlaste jaoks on ajateenistuse läbimine auasi.

Ragnar Kaasik vestles Lauri Markkanenist ja Soome sportlaste ajateenimisest Eesti korvpallikoondise soomlasest peatreeneri Jukka Toijalaga. Soome koondise varasema abitreenerina omab Toijala kogemust Markkaneniga koos töötamisest.

"Eks igal inimesel oli oma arvamus sellest, kas Lauri läheb ajateenistusse või mitte. Aga kui sa tunned Laurit, siis tema otsus ei tulnud üllatusena. Temale on kodumaa ja selle esindamine loogiline. Nüüd, kui Utah Jazz ei saanud play-off'i, siis mulle tema otsus suure üllatusena ei tulnud," märkis Toijala, kes on samuti ajateenistuse spordirühmas läbinud.

"Minu ajateenistusest on 30 aastat möödas. Praeguseks on koht muutunud, nüüd on sportlased Helsingi lähedal Santahaminas. Sportlaste teenistus kestab pool aastat ehk 180 päeva. Seda ei pea ühe korraga läbima, vaid saab ka nii, et ühel aastal 50 päeva, järgmisel aastal 50 päeva jne. Päevad on korraldatud nii, et sportlased saaksid trenni teha. Kella 8 ja 12 vahel on võimalik trenni teha ning pärast seda tegeletakse teenistuskohustuste täitmisega," selgitas Toijala.

"Lauril pole võimalik ühe korraga ära teha, sest suvel hakkab Soome koondis MM-iks valmistuma. Eks Lauri vaatab, kuidas parem on, aga usun, et ta teeb praegu nii palju kui võimalik. Pakun, et umbes 80 päeva saab tehtud ning järgmisel suvel teeb ülejäänu," lisas Eesti koondise juhendaja.

Toijala sõnul läbib valdav enamus Soome sportlastest ajateenistuse. "Ajateenistuses on käinud näiteks Kimi Räikkonen, Jari Litmanen ja Teemu Selänne. 90 protsenti tippsportlastest teeb selle ära. Erandeid tehakse pigem siis, kui sportlasel on mõjuvad tervislikud põhjused. Ajateenistuse läbimine on osa Soome kultuurist. Seda väga kõvasti arvestatakse, et kindlasti peab läbima."

Toijala lisas, et Markkanen sai kodumaal palju kiita. "Seda vaadatakse väga positiivselt. Lauri on väga hea eeskuju. Ta ei otsinud põhjuseid, et miks mitte minna. Kui ta alustas, siis oli paras meediatsirkus. Oli inimesi nii Soomest, USA-st kui ka mujalt vaatamas, kuidas ta teenistust alustab. USA-s nad natukene kardavad, et miks ta läheb. Neile tuleb selgitada, et Lauri ei lähe sõtta, vaid aega teenima ning see on loogiline osa Soome sportlaste elust."

Liikudes Markkaneni näite pinnalt edasi, tasub erinevate riikide kogemust kõrvutada. Endise Eesti kaitseväe spordi ja kehalise ettevalmistuse ülema Heino Märksi sõnul on Soome ühiskonna suhtumine profisportlaste ajateenistusse minek eeskujuks paljudele. "Soome ühiskond on hoopis teistsugune, kuna neil on riigikaitse üles ehitatud totaalkaitse printsiibil. Soome ühiskond saab ainult sellest aru, et kõik peavad panustama. Kui vaadata Soome n-ö spordirühma ajalugu, siis leiame sealt mitmeid tuntuid nimesid. Nad on teinud sportlastele eraldi programmi, kus lastakse väljaõpet läbida kursuste kaupa."

"Soomes ja Šveitsis ei ole sportlastel võimalik teistmoodi käituda, sest kui sportlane hiilib teenistusest kõrvale, siis ta pole enam ühiskonna liige. Küll aga väga paljudele riikidele on see arusaamatu. Kuidas nii, et mängid NBA-s ja siis lähed aega teenima," lisas Märks.

Väga erandliku näitena toob Märks välja Lõuna-Korea, mille sõjaväe spordibaasi on Märks ise külastanud. "Lõuna-Koreal on väga suur spordiüksus, mida juhib brigaadikindral. Neil on sadu ajateenijaid, aga seal on ka palgaline personal. Kokku umbes 1000 inimest, kes saavad sõjalist väljaõpet ja teevad sporti. Nende spordikeskus on üks parimaid, mida olen näinud. Olen rohkem kui 60-s riigis käinud ja raske on Lõuna-Korea spordibaasi ühegi teisega võrrelda. Suhtumine on ka hoopis teine. Natukene meenutab Nõukogude Liidu süsteemi. Paneme gaasi põhja ja kes ellu jääb on olümpiavõitja."

Üldiselt mõistavad riigid kui oluline vara on edukas tippsportlane ja kuidas tema potentsiaali riigi huvides kõige paremini realiseerida. "Maailmas üldiselt suhtutakse tippsportlastesse kui rahvuslikku väärtusesse. Nad on haruldased nähtused. Seetõttu kasutavad kõik maailma riigid oma spordikuulsuseid propaganda tööriistadena. Mõnedes riikides antakse neile teadlikult väga minimaalsed sõjalised teadmised," ütles Märks.