33-aastane Harting pole rahul ROK-i soovitustega lubada Venemaa ja Valgevene sportlased neutraalse lipu alla tagasi rahvusvahelistele võistlustele. Tema arvates on tegemist ohtliku sammuga.

"See, et Bach on vahistamismäärusega tagaotsitava massimõrvari sõber, võib olla tema isiklik otsus, aga tema ja ROK lähevad sellega hukka ning veavad sportlased enesega kaasa," sõnas Harting väljaandele Sport Bild.

Harting hoiatas, et Venemaa sportlaste tagasilubamine võib viia traagiliste intsidentideni nagu 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel, kui pantvangikriisis hukkus kokku 17 inimest, neist 11 Iisraeli sportlast ja treenerit.

"Poliitilisi pingeid, olgu nad "neutraalsed" sportlased või mitte, ei saa ette hinnata. Siinkohal ei välistaks ma vägivaldseid rahutusi olümpiakülas. Või teisiti öeldes: kujutage ette, et nende kodumaal on tapnud inimesi mõrvarid, kellega nad peavad nüüd võistlema."

"Või siis - sinu ja sinu lähedaste vastu suunatud vägivallaga nõuab sinu riik kasutamaks iga võimalust, et Ukrainat ja tema sportlasi kahjustada," vaatas ta asja ka Venemaa atleetide vaatenurgast. "Ma ei kujuta ette seda farssi, kui peaksin Ukraina sportlasena võistlema Venemaa või Valgevene sportlasega."

Harting siiski ei poolda Pariisi olümpia boikoteerimist ning leiab, et üksnes Venemaa ja Valgevene sportlased peaks eemale jääma. "Lõpuks on see kaotus kõigile sportlastele, kellelt on võetud võimalus olümpiale pääseda."

"Aga ma ei räägi vastu isiklikele otsustele, kus - ja mind ei veena see sõna - "neutraalsete" sportlaste vastu ei võistelda. See otsus on sportlaste endi teha."