Võitjate kasuks viis punkti ja neli lauapalli toonud Leemet Böckler nimetas hooaega kindlasti õnnestumiseks. "Kui arvestada, et see oli esimene kord, kui jõudsime Final Fouri ja eriti veel pronksmedaliga lahkuda..." sõnas ta.

"Meil oli juba eelmise mänguga see, et peatreener rõhutas, kuidas neljandast kohast ei saa enam allapoole kukkuda. Et läheme, pingutame ja vaatame, mis juhtub. Eriti hea on pronksiga see, et teiseks jäädakse, aga kolmandaks tullakse. Läheme ikkagi võiduga ära."

Böckler tunnistas, et mõlemat meeskonda räsis väsimusetont, eriti muidugi Kalev/Cramot, kes oli nädala sees seigelnud Euroopas ja samuti päev varem poolfinaalis lüüa saanud.

"Seda oli juba eile telekast näha, et nad on natke väsinud. Aga nad näitasid meie vastu iseloomu," tunnustas Böckler. "Ega meie ka otseselt värsked ei olnud. Palju lohakusvigu jäi üldväsimuse taha. Tavaliselt toob kohamängus võidu kaitsemäng ja see tõi ka täna võidu."

Tartu üks liidritest Tomas Pavelka sai kohe alguses neli viga ja nii tuli meeskonnal ümber kohandega. "Siis hakkasime lahendusi otsima vabade mängijate kaudu," lausus Böckler. "Kuna meil korvi all suuri jõude ei olnud, siis pidime ka viske peale lootma. Mõne viskega oli õnn meie poolel - läksid sisse ja niimoodi saimegi."

Ühisliiga hooaeg on sellega läbi ja ees ootab Eesti meistritiitli väljamängimine. "Ootused on alati olemas, aga ei tasu neid kunagi laialt lahti öelda. Tartu on sisuliselt iga aasta esimese koha peale mänginud ja ega me ka vähem ei tahaks. Aga tuleb vaadata mäng-mängult ja seeria-seerialt."