Naiste Balti liigas tegid kaasa Tallinna Tehnikaülikool ja Audentes. Esiliigasse kuulub üheksa naiskonda – kohtadest on esindatud Tallinn, Viimsi, Pärnu, Rapla, Tartu ja Luunja.

Tegelikult võib Eesti meistriks tulla ka esiliigasse kuuluv naiskond. Formaat on selline, et esiliiga kaks edukamat saavad nelja naiskonna finaalturniiril Tallinna Tehnikaülikooli ja Audentesega oma võimeid võrrelda.

Neil päevil on esiliiga oma kulminatsioonini jõudmas ja Eesti naiskondade jaoks lõppes Balti liiga pühapäeval, kui TalTech jäi teistkordselt alla Klaipeda Neptunasele.

Eesti korvpalliliidu juhatuse liige, ise esiliigas mängiv Liis Sild kirjeldas situatsiooni ERR-ile järgnevalt: "Lahendus kirjeldab seda olukorda, mis meil on. Profikorvpalli Eestis mängida ei õnnestu ja harrastajaid on palju. Seepärast on meil on meistriliigas kaks satsi, kus on peamiselt noored, mõned üksikud profimängijad. Ülejäänud kogunevad esiliigasse, peavad käima tööl ja saavad korvpalli mängida selle kõrvalt. See on paramatu hetke olukorra kirjeldus.

"Tahame jõuda sinna, kus Eestis on profisats ja korvpall on noortele väljund. Täna sellist olukorda veel ei ole. TalTechi naiskond on praegu väga kenasti käima läinud ja nemad mängivad väga toredat korvpalli. Neil on palju noori ja kindlasti annab see neile sellise võimaluse, mida mujal ei ole," lausus Sild.

"Teine meistriliiga sats on Audentese SG, kuhu koondame paremaid noori, et neist korvpallureid kasvatada. Need kaks täidavad oma funktsiooni, aga Eesti naiste korvpalli hoidmiseks sellest kindlasti ei piisa. Täna on üsna selge, et rohkem neid naiskondi, kes tahaksid mängida Balti liigat, rohkem ei ole. Võib-olla mõni tuleb, aga hetkel ei ole."

"Seda on keeruline muuta," jätkas ta. "Kaks, võib-olla kolm jäävad Balti liigat mängima, ülejäänud mitte. Kuidas koduse meistriliigaga, võib arutada ja seda kindlasti klubidega arutame. Variante on erinevaid, aga kui kaks klubi Balti liigas mängivad, siis neil pole huvi mängida suurt põhiturniiri lisaks. Lisaks on seal ka tasemevahe."

TalTech peab vajalikuks rahvusvahelist mõõdet

Eesti praeguse esiklubi Tallinna Tehnikaülikooli jaoks sai Balti liiga hooaeg läbi just täna. Naiskonna mänedžer ja abitreener Raido Ringmets jagas oma muljeid vahetult Leedust. Tallinna Tehnikaülikooli naiskond jäi Balti liiga veerandfinaalis alla Klaipeda Neptunasele.

"Ma arvan, et mängisime enda maksimumi lähedale. Vastu tuli Neptunase naiskond, kel neli välismaalast ja rida Leedu tasemel mängijaid, kes on aastaid seda liigat mänginud. Mis seda seeriat kõige paremini lõpuks välja tuli - kogemused," kirjeldas Ringmets.

Meie naiskonnal oli sellisel tasemel esimene kord sellist play-off'i mängida. Vastastel olid kogenud mängijad. Selleks aastaks on Neptunas täiendanud end kahe Ukraina koondise mängijaga, kes eelmisel aastal esindasid Eurocupi satsi. Nad kahekessi vedasidki Neptunase vankrit ja me ei suutnud neid takistada."

Kuidas hindad TalTechi vaatepunktist Balti liiga taset ja kui teistsugune on see väljakutse võrreldes sellega, et mängiksite läbivalt põhiturniiri Eesti naiskondade vastu? "Meie jaoks kindlasti väga oluline, sest saame sealt enda jaoks väga head mängud. Tõestasime sel aastal, et suudame kõikidega mängida. Selle tõestuseks on see, et teist aastat hooaega lõpetades on Balti liigas vaid üks naiskond, keda me ei ole kahe hooaja vältel võita. Ülejäänutele oleme korra või isegi mitu korda, kes meist paberil peaks meist tugevamad olema, selja prügiseks teinud," vastas ta.

"Kui eelmisel aastal võistkonnaga alustasime ja õnnestus kohe ka Eesti karikavõitjaks ja Eesti meistriks tulla, siis meil ei olnud isegi mõtet, et mängime ainult Eesti meistrivõistlusi või esiliigat. Meie naiskonnas on nii palju noori tegijaid, kes võiksid mängida ka järgmisel tasemel. Neile on need mängud eluvajalikud, et saaks mängida, sest ka viimane koondiseaken näitas, et paljud noored saavad ka naiste koondises seda õhkkonda nuusutada."

"Kui Eesti naised mängiks hooaja sees ainult Eesti tasemel, siis oleks ka rahvuskoondisel tunduvalt raskem, sest tempodes on päris suur kiiruste vahe. Me tahame jätkata sama formaadiga, et mängida Eesti-Läti-Leedu ühisliigat ja pärast Eesti meistrivõistlusi. Eestis võiks olla paar võistkonda, kes seda mängiks, sest nooremapoolsetel mängijatel oleks side profikorvpalliga jätkata, et pärast õpinguid vaadata, mis elust edasi saab."

"Mina olen halb ütleja, mis on õige lahendus, mitu võistkonda võiks olla, aga kindlasti rohkem kui üks," jätkas Ringmets. "Kuna mängime Balti liigat süsteemiga, kus nädalavahetusel on kaks mängu, siis see oleks võistkondadele ka hea, et võistkonnad, kes tulevad Tallinnassse, saavad kaks mängu."

Järelkasvu napib üle Eesti

Seis on praegu selline, et Eesti naiste koondissegi kuulub mängijaid, kes igapäevaselt saavad karastust just esiliigast. Kuna ookeani taga pallivad mängijad ei saa koondisele alati appi tulla, on see paratamatu. Mida üheksa osalejaga esiliiga endast siis täpsemalt kujutab?

"Need on need korvpallurid, kes on otsustanud kõrgema taseme korvpallist loobuda. Et esiliigas oleks ka rohkem järelkasvu, siis see ongi põhiline probleem. Kandepinda on nii vähe. Osad klubid tegelevad tüdrukutega väga aktiivselt, aga osad klubid ei tegele üldse. Nii kaua, kuni me selleni ei jõua, et klubid hakkavad aktiivselt tüdrukute rühmadega pihta, nii kaua me sellises seisus olemegi," vastas Sild.

"Eelmisel kevadel lõpetas noorteklassidest kogu Eesti peale 11 tüdrukut. See on tegelikult päris hirmus number. Sellest ei saa ühte tiimigi kokku. Kindlasti on osad klubid, kes naiste suunas aktiivselt tegutsevad ja tahavad jõuda ka kõrgliigasse, aga keerulisi kohti on palju. Kindlasti võiks neid klubisid olla palju rohkem. Kui sellega saame hakkama, on meil võimalusi palju."

"Töö käib praegu kahes suunas. Üks on see, et aidata klubidel uusi tüdrukuterühmasid avada," ütles alaliidu juhatuse liige. "Klubisid peab see huvitama. Tahame korvpalliliidu poolt aidata treenereid leida. Ehk üks on see, et leida tüdrukuid juurde. Teine on see, et tüdrukud ei lõpetaks noorteklasside keskel ära. See statistika on maailmas ka kõrge, aga meil veel kõrgem."

"Koolitame näiteks treenereid. Seal on igasugu liigade korraldusi või reeglite teemasid ka, et tüdrukud ei tahaks lõpetada. Põhiline töö käib selle nimel, et neid juurde saada ja kui nad kohal on, siis poole pealt ära ei läheks. Kiiremaid lahendusi leida on üsna keeruline. Kui oleks võtta kuskilt täisproffe, siis loomulikult võtaks. See ei ole lahendus, et vahepeal üldse naiste koondist ei tee kuni ei tule rohkem mängijaid. Täna meil nii palju mängijaid on ja nendega me mängime."

Populaarsust napib ka korvpallikantsis Tartus

Naiste korvpalli ühte olulisemat ajaloolist kantsi Eestis ehk Tartut praegu meistriliiga kaardil ei ole. Tartu Ülikooli naiskond, mis kõigest mõne hooaja eest tuli Eesti meistriks, kuulub praegu esiliigasse. Miks see nii on, selgitab naiskonna peatreener ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juht Gert Prants.

"Eks see on ikka probleemikoht, aga meie Eesti kandepinna väiksus on selle hetkel sinna viinud. See oli tore aasta, kui tulime Eesti meistriks. See oli väga tore võistkond," meenutas Prants. "Eks mängijate liikumine oli loogiline jätk. Tavaliselt võetakse sel puhul alt noored ja liigutakse edasi. See tase seda ka kannataks. Aga kuna Tartu tüdrukute ja naiste korvpallis on päris suured augud, ei ole mõnda noorteklassi võistkondagi väljas, siis sellest tulenevalt pole ka naismängijaid. Aga ma loodan, et see varsti muutub."

Meil on olukord, kus kaks võistkonda mängivad naiste Balti liigat ja siis on esiliiga, mis sportlikku pinget kahtlemata pakub... Milline oleks optimaalne lahendus: kas praegune on kõige parem variant või võiks kõrgliigas rohkem naiskondi olla?

"Loomulikult võiks olla rohkem tulemusele orienteeritud profisporti liikuvaid võistkondi. Aga lähiaastatel ei näe, et TalTechi-suguste naiskondade arv kasvaks Eestis näiteks kuueni. Pigem ei ole see reaalne," sõnas Prants. "Aga ma arvan, et üks mõistlik lahendus oleks Eesti meistrivõistlused naistele ja seal oleks kokku pannes 11 naiskonda. Kui kõik esiliiga naiskonnad on motiveeritud jätkama kas või tuleviku nimel, siis oleks see väga hea. Ja kui see ei sega tugevamate võistkondade väljavaateid Balti liigas, siis võiks justkui kõik võita."

Kui populaarne on naiste korvpall? Kui hästi saab siin Tartus alade võitluses hakkama? "Hetkel väga populaarne, aga see on seotud sellega, et harrastajate arv on väike. Kui see kasvab, kui naiskonnad mängivad hästi, siis tal on spordis kindlasti oma koht olemas. See on lõbus, vaatemänguline, seltskondlik mäng."

Naiste korvpalli arendamiseks on tõesti paratamatult vajalik, et Eestis leiduks ka treenereid, kes just meie naiste klubikorvpalli arendada soovivad. "Samamoodi nagu mängijaid, on ka treenereid vähe. Ilmselgelt on vaja tuua mehi-naisi, kes loodavad panustada ja vaja need asjad tööle panna," lausus Prants.

"Et treenerid tooks omakorda uusi tüdrukuid korvpalli juurde ja aastate pärast võiks seis parem olla. Kui vaatame jalgpalli või meeste korvpalli, siis igal aastal lõpetab keegi karjääri, kes võiks oma alasse tagasi panna. On neid, kes panevad ja neid, kes ei pane. Natuke jõulisemalt tuleks endiseid mängijaid ala juurde tuua, proovida neid hoida ja motiveerida. See on kindlasti võtmekoht nii Eesti kui ka Tartu naiste korvpallis."