Norrale järgnesid medalitabelis Rootsi (4+3+5=12) ja Saksamaa (3+6+3=12) ning neljandana korraldajamaa Sloveenia (2+0+1=3). Ühe kuldmedali teenisid ka Poola, USA ja Kanada talisportlased. Medaleid jätkus kokku tosinale riigile.

Puhta töö tegi kahevõistleja Jarl Magnus Riiber, kes võitis nii normaalmäe kui ka suure mäe võistluse, samuti Norra koondisega meeskonnavõistluse ja segavõistkonnavõistluse.

Murdmaasuusatajatest jõudsid norralased Simen Hegstad Krüger, Johannes Hösflot Kläbo ja Paal Golberg kolme kuldmedalini. Suusahüppajatest suutis sama sakslanna Katharina Althaus, kes oli parim naiste normaalmäel ning naiskonna- ja segavõistkonnavõistluses.

Soome saagiks jäi Planica MM-ilt üks medal, mille teenis hõbedale jõudnud murdmaasuusatamise teatemeeskond koosseisus Ristomatti Hakola, Iivo Niskanen, Perttu Hyvärinen ja Niko Anttola.

Kõigi aegade tabelis on Norra samuti võimas liider, neil on nüüd 1925. aastal alguse saanud võistlustelt kokku 171 kulda ja 425 medalit. Seda on enam kui kaks korda rohkem kui vastavas arvestuses teist kohta hoidval Soomel (vastavalt 63 kulda ja 205 medalit).

Sportlastest kuuluvad Kläbo ja Riiber vastavalt üheksa ja kaheksa MM-tiitliga ka kõigi aegade esikümnesse. Suusatähe Marit Björgenini on neil küll palju minna, sest norralanna võitis karjääri jooksul tervelt 18 MM-kulda.

Järgmised suusaalade maailmameistrivõistlused peetakse 2025. aastal Trondheimis.