Sa oled sellest hooajast Norra TV2 teleekspert. Kui erinev on see maailm võrreldes ajaga, kui olid sportlane või treener? 

See on üsna erinev. Aga tegin seda tööd ka 2018. aastal, kui sportlaskarjääri lõpetasin. Nii et see pole esimene kord. Aga jah, nii vaadates paistab see teistsugune, aga väga huvitav. Töötame väga professionaalse meeskonnaga, kel pole samas nii suurt laskesuusakogemust. Nii et minu asi on neid sellega aidata. 

Mida see amet sulle annab? Või on lihtsalt hea olla selles maailmas koos inimestega, keda oled tundnud nii pikki aastaid?

See annab mulle palju, sest laskesuusatamine on endiselt minu suur kirg. Olin sportlane aastatel 1992-2018 ja näen, et meie alal on veel kasutamata potentsiaali. On oluline, et ajakirjandus mõistaks meie ala veel paremini ja ma saan neid selles aidata. Eriti TV2. IBU on väga professionaalne ja mõistab seda sporti. See on väga oluline. 

Muidugi pean sult küsima ka Johannes Boe kohta. Need on tema maailmameistrivõistlused. Mis teeb ta sel aastal nii eriliseks, kui sellele üldse vastust on…? 

Ta oli päris eriline ka eelmisel hooajal ja eriti tugev olümpial. Enne seda ta nii tugev polnud. Aga Johannes on uskumatu talent, väga tark mees. Ta ei treeni palju, aga teab täpselt, mida tal treeninguks vaja on. Ta elu on nüüd tasakaalus naise ja lapsega. Ta on palju kodus ja võtab oma tööd väga tõsiselt. Ta on ebatavaline sportlane, temasuguseid pole palju. Ta vaim on tugev ja füüsiliselt on ta tohutu talent. Ta treenib palju omal moel. Ta ei kuluta nii palju tunde nagu paljud teised sportlased. Ta teeb nii nagu talle meeldib ja Norrale see sobib.  Tulemus, nagu näete, on fantastiline .

Muidugi tekitab selline eriline sportlane palju arutelusid. Ühed ütlevad, et selline sportlane on suurepärane, teised, et see teeb alale üldiselt halba. Mida sina arvad? 

See ei ole spordile halb. Sport vajab tähti. Johannes on täht. Halb on see, et kogu Norra koondis on nii tugev. See, et teised koondised Norra meestele vastu ei saa, see pole hea. IBU peab mõtlema, kuidas seda lahendada. See pole IBU kohtustus, aga nad peavad vaatama ette. Nad ei pea aitama mitte ainult nõrgemaid, vaid ka teist, kolmandat, neljandat, viiendat ja kuuendat riiki, sest praegu on see lõhe liiga suur. 

Meie oleme niinimetatud keskmik. Teeme teleülekandeid, et seda ala oma riigis ka arendada. Jälgid sa ka keskmikke, mitte ainult suuri nimesid, ja mingil moel ka Eesti laskesuusatamist?

Eestigi jaoks on kõik võimalik. Ärge kartke suurtelt nõu küsida, sest see pole siin mingi võidujooks. Eestilgi on olnud suuri murdmaa- ja laskesuusatajaid. See pole keeruline, aga vaja on aega, mitmeid aastaid. Olümpiani on jäänud kolm aastat, nii et aega on. Sellest piisab, kui teha kõik õigesti. Aga kui kohalik liit ei jaga suuniseid, kuidas seda kõike teha, siis on see tõesti väga keeruline. Siis on väga keeruline edasi areneda. Nii et otsige kontakti tugevate riikide ja sportlastega, kes teavad, kuidas treeningute sihte seada. Muud mustkunsti siin polegi.