1997. ja 1999. aastal täpselt kuuest meetrist jagu saanud Lobinger tuli karjääri korra sisemaailmameistriks (2003) ja kahel korra Euroopa sisemeistriks (1998, 2002).

Välitingimustes noppis ta medaleid Euroopa meistrivõistlustelt, olles 1998. aastal Budapestis ja 2006. aastal Göteborgis teine ning 2002. aastal Münchenis kolmas.

2002. aastal jäi ta koos ameeriklase Jeff Hartwigiga jagama ka maailma hooaja tippmarki.

Olümpiamängudel osales Lobinger neli korda, tulles parimal juhul 1996. aastal Atlantas seitsmendaks. Seitsmel korral astus sakslane üles MM-il, kuid medalini ei jõudnud, olles korra neljas (1997) ja kahel korral viies (2003, 2005).

Pärast sportlaskarjääri lõppu töötas Lobinger mitmete jalgpalliklubide juures kehalise ettevalmistuse treenerina. 2017. aastal diagnoositi tal verevähk, millest õnnestus terveneda, kuid 2022. aastal haigus naases.

Teivashüppes on kuue meetri piiri ületanud kokku 22 meest.