"Spordipühapäev" uuris Eestis paberkujul ilmuvaid spordiajakirju

Foto: Priit Mürk/ERR

Viimastel kuudel on Eesti päevalehed üksteise järel teatanud otsusest oma esmaspäevasest pabertrükisest loobuda. Ilmselt pole liigne väita, et paljude inimeste jaoks tundub selline otsus radikaalne. "Spordipühapäeva" saade otsustas seekord ringi peale teha Eestis ilmuvatele spordialastele ajakirjadele.

Päevalehtede esmaspäeval mitteilmumine annab tunnistust muutuvast ajakirjandusmaastikust. Trükiväljaande äramajandamine on keeruline – lugejad tarbivad ajakirjandust järjest rohkem veebi kaudu. Spordialastele ajakirjade põld paistab ahtake ja arvestades eelnenud päevalehti puudutavat näidet tundub see täiesti loogiline.

Tuleb tunnistada, et kunagise "Kehakultuuri" või hilisema "Sporditähega" sarnast ambitsiooni ja visiooni omavat kogu spordielu koondavat ajakirja Eestis praegu ei olegi. Viimati üritas midagi sellelaadset ajakiri "Sport", mis oli küll veidi rohkem rahvaspordi kallakuga väljaanne. Klassikalises mõttes on ajakiri ilmumise tänaseks lõpetanud.

Mitmeid spordialasid koondavatele väljaannetele mõeldes tasub mainida ajakirja "Jooksja". See ajakiri keskendub põhimõtteliselt vastupidavusspordialadele. Oma koha on seal leidnud jooksmine, rattasõit, triatlon, ujumine ja nii edasi. Ajakiri "Tennis" üritab koondada reketi-spordialasid, pannes põhilise rõhuasetuse mõistagi tennisele endale.

Kitsamalt ühele spordialale keskenduva väljaandena tuleb kindlasti mainida mahukat igakuist jalgpalliajakirja "Jalka", mida annab välja Eesti Jalgpalli Liit. Väikese regulaarsusega ilmub ka ajakiri "Maadlus". Veel saab huviline trükitud kujul lugeda praegu viis korda aastas välja antavat žurnaali "Ma Olen Jalgrattur". Näiteks suurel pallimängualal korvpallil praegu oma trükiväljaanne puudub. Ajakiri "Basketball" lõpetas paberkujul ilmumise aastal 2019.

Donatas Narmont on mees, kes asutas 1992. aastal koos Indrek Schwedega suure populaarsuse saavutanud ajakirja "Sporditäht". Ajakirjaga oli ta seotud 15 aastat. Nüüd on Narmont ajakirjade "Tennis" ja "Jooksja" vastutav väljaandja. Armastatud valdkonna juures püsib ta seega endiselt tuttavas rollis. Väljaanded on aga vahetunud. Narmont meenutab kõigepealt spordiajakirja "Sporditäht" kuldaegu.

""Sporditäht" oli nii-öelda esimene pääsukene kvaliteetajakirjade turul. "Kehakultuur" oli selle eelkäija, aga siis tuli Eesti kroon ja panime selle "Sporditähe" käima. Tipphetkedel oli tiraaž 10 000 ja tellijaid 6000-8000, nii et need olid väga ilusad ajad. "Sporditäht" oli tõesti üks ajakiri, millele ma võin spordiajakirjaniku ja kirjastajana tagasi vaadata ja öelda, et see oli ägedalt tehtud," rääkis Narmont.

Vaadates praegust olukorda on selge, et omaaegsete "Sporditähe" tiraažideni pole spordivaldkonna ajakirjadel tänases Eestis lihtne ja võib-olla isegi realistlik jõuda. "Eestis on ajakirju väga palju, valik on väga kirev. Vastukaaluks jääb inimestel lugemiseks järjest vähem aega, sest alternatiivseid valikuid tuleb alati juurde. Kui "Sporditäht" oli laia haardega, et kõik spordialad olid koos, siis tänapäeval on trend selline, et pigem tuleb panustada kindlale sihtgrupile, kes oma alaga tegelevad ja fännavad. Suuremat tiraaži kui 4000-5000 on Eesti tingimustes väga raske saavutada," lisas Narmont.

Ajakirja "Ma Olen Jalgrattur" väljaandja ja toimetaja Vahur Kalmre ütleb, et selle väljaande tiraažid jäävad vahemikku 1000 kuni 1500 numbrit. Mõistagi loeb ajakirja keskmiselt alati oluliselt rohkem inimesi kui on selle trükiarv. "See ajakiri võiks olla selline ajakiri, mis haarab kogu rattaspordi skeenet. Ehk see ei saa olla spordiajakiri või ainult tänavajalgratturitele mõeldud ajakiri, vaid peaks olema ajakiri, mis kirjutab kõigist ja kõigest, mis rattaga liiguvad. Spordiajakirjanduse liigenduse vastu ma ei ole, sest professionaalne rattasport on väga suur osa meie ajakirjast."

Millist nii-öelda kordumatut lisandväärtust võiksid Eesti lugejale anda ajakirjad "Tennis" ja "Jooksja?" "Meie kirjutame noortest väga palju. Peavoolumeedia ei kirjuta väga palju andekatest noortest, tavaliselt siis kui nad on juba kuhugi jõudnud, aga meie kirjutame andekatest tennisistidest või kergejõustiklastest, kes võiksid kuhugi jõuda. Püüame seda niši täita, mida peavoolumeedia ei suuda kanda. Tahame pakkuda ka midagi, mis oleks noortele innustav, et kui nad kellestki endasugusest loevad, siis see innustab ka neid," ütles Narmont.

Kuula "Spordipühapäevast" pikemalt, kuidas mõjutavad ajakirjade tegevust sportlaste endi poolt kirjutatud blogid ning millised on spordiajakirjade suurimad murekohad.

Toimetaja: ERR Sport

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: