"Selle aasta kõige olulisemad võistlused minu jaoks olid maailmameistrivõistlused. Kuid minu arust mul ei läinud seal kõige paremini, eriti 100 rinnulis," vaatas Jefimova aastale tagasi.

Ungaris Budapestis peetud MM-il ujus Jefimova 100 meetri rinnuliujumise poolfinaalis Eesti rekordi lähedase tulemuse 1.06,48 ning saavutas sellega üheksanda koha ehk jäi esimesena finaalist välja.

"Alguses, kui ma tulemust vaatasin, see oli päris okei aeg, sest see on ainult üks sajandik minu isiklikust ja ma arvasin, et võin edasi saada," arutles Jefimova. "Kuid mul jäi kaheksa sajandikku puudu ja ma olin väga kurb ja muidugi tahtsin paremat."
"Praegu vaatan seda nagu suure kogemusena. Ma tean, mis ma valesti tegin ja üritan järgmine kord neid vigu mitte korrata," lisas ta.

50 meetri rinnuliujumises aga pääses Jefimova finaali ja sai seal ajaga 30,25 kuuenda koha. 15-aastane Jefimova tegi sellega Eesti ujujate parima tulemuse MM-idel pärast taasiseseisvumist.

"Minu jaoks emotsionaalsem oli ikkagi finaalis osalemine, ma arvan," rääkis Jefimova. "Kuid ma ei olnud üldse närvis. Ja see oli väga huvitav ja uus kogemus minu jaoks, sest ma ei läinud üldse närvi. Ma lihtsalt läksin ja ujusin nii nagu ma sain, andsin endast kõike see hetk ja üritasin lihtsalt väga rahulik olla, mis mul tuli ka välja."

"Kuuenda koha üle mul oli kindlasti hea meel, aga ma arvan, et ma vähemalt enne võistlust arvasin, et mu 100 meetrit on kõige parem ja n-ö mu trumpala ja ootasin sealt pigem tulemusi," tunnistas Jefimova. "See, et see 50 tuli nii hästi, oli mulle väga suur üllatus kindlasti ja ma olin väga õnnelik selle üle, et sain finaali, olin kuues koht ja nii edasi, aga ma ikkagi ei saa miskipärast seda sadat ikka ära unustada."

"See, et see on Eesti läbi aegade võib-olla kõige parem koht MM-il, seda ma sain teada ainult pärast ujumist, võib-olla üldsegi järgmine päev kuskil uudistest. Ja see oli mulle ka suur üllatus," jätkas ta. "Muidugi see tuli mulle mingisuguse plussina, et okei, see on nüüd ka hea saavutus – täitsin ära, aga ma ei jäänud selle peale kuidagi mõtlema. Lihtsalt oli hea meel selle üle."

Juuli alguses Rumeenias juunioride Euroopa meistrivõistlustelt kolm kuldmedalit võitnud täiskasvanute EM-il haigestumise tõttu võistelda ei saanud. "Kindlasti kõige rohkem kahju mul on sellest, et ma ei saanud osaleda EM-il Roomas pikal rajal, sest seal olid ka võib-olla suured ootused," ütles ta. "Nii palju oli pandud selle võistlusele, palju laagreid oli, tegin palju tööd ja siis lihtsalt üks hetk jäin haigeks ja ei saanudki osaleda. See oli tõesti väga kurb minu ja treeneri jaoks."

"Ma arvan võrreldes eelmise aastaga olen töökamaks muutunud ja võib-olla ka professionaalsemaks ujujaks," mõtiskles Henry Heina õpilane. "Selles mõttes, et kogemust on rohkem võistlustega ja ma tean, kuidas kõik käib tiitlivõistlustel, oskan neid finaale-poolfinaale vaimselt õigesti vastu võtta."

"Minu järgmise aasta soovid oleks terveks saada kindlasti, et tervis oleks väga paigas mul järgmine aasta. Ja muidugi osaleda tiitlivõistlustel ja näidata neid tulemusi, mis mul näitamata jäid," lisas ta lõpetuseks.

* * *

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.