Kuristik kasvas üles Anija vallas Lehtmetsa külas ja asus spordiga tegelema juba noores eas, tehes 16-aastasena Eesti rekordi sangpommide tõstmises. Suure muutuse tõi talle aga 38-aastaselt läbi tehtud raske autoavarii, mis vigastas lülisamba kaela osa ning alaselga. Arstid talle lootust ei andnud, Kuristik pidi elu lõpuni invaliidiks jääma.

Hoolimata arsti rangest keelust õppis Voldemar Kuristik suure tahtejõuga pooleteise aasta jooksul ise salaja toolide najal uuesti kõndima. Mõni aeg hiljem lahkus ta haiglast omavoliliselt läbi akna, jättes personalile tänutäheks sületäie lilli.

Edaspidi asus Kuristik võistlema paraatleetide kategoorias. Hammasatleedina tegi ta terve hulga rekordeid, tulles sealhulgas 1992. aastal maailmameistriks New Yorgis. Kodumaal sai ta laialt tuntuks meelelahutaja ning raskejõustikuklubi Kuristik Club asutajana. Samuti tegutses Voldemar Kuristik seljaravitsejana ning oli ka diplomeeritud keevitaja ja töötas aastaid turvamehena.