3. novembril 1942 Tallinnas sündinud Tomson pallis 1963-1976 NSV Liidu meistrivõistlustel Kalevi meeskonnas ja Eesti koondises, alates 1969. aastast kaptenina. Eesti meistriks tuli ta kokku kuuel korral.

Perioodil 1966-1974 kuulus Tomson ka NSV Liidu koondisesse, kus võitis 1968. aastal olümpiapronksi ning tuli 1967. ja 1974. aasta maailmameistriks, lisaks 1970. aastal MM-pronksile. Kolmel korral krooniti Tomson koos liidu koondisega ka Euroopa meistriks (1967, 1969, 1971).

"Teda kirjeldati kui korvpalliaristokraati, keda iseloomustasid oskuslik tegutsemine ründelauas ja täpne keskpositsioonivise ning kelle ülesandeks oli tihti neutraliseerida vastaste ohtlikumaid mängumehi," kirjutatakse tema kohta korvpallikuulsuste hallis.

Pärast sportlaskarjääri lõppu tegi Tomson ka treeneri- ja spordiametnikutööd ning osales mängijana veteranide maailmamängudel. 2001. aastal sai ta Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi ja 2013. aastal Eesti Vabariigi spordipreemia.

Vaata ka lõiku 2013. aasta saatest "Väärtus elutööle".