Tänavu tähistatakse Islandil 100. aastat, kui riigis on käsipalli mängitud. Järjepideva tööga on väiksest saareriigist kasvanud suur käsipallimaa.

"Oleme välja kujundanud suurepärase käsipallikultuuri, mida näitab see, kuidas igaks mänguks ja treeninguks keskendume. Meil on põhjalikud käsipalliteadmised, head treenerid, kes teevad noortega suurepärast tööd," ütles Islandi koondise peatreener Gudmundsson.  

Gudmundssoni sõnul sobib käsipall islandlaste mentaliteedi ja võitlejaloomusega ja see on viinud tulemusteni, mis on käsipalli populaarsuse riigis tõstnud jalgpalliga võrreldavale tasemele.

"2008. aastal tegime midagi sellist, mida käsipallimaailmas peeti võimatuks – võitsime väikese riigina võistkonnaalal olümpiamedali," meenutas Gudmundsson. "Saime sellega hakkama ja loomulikult tegi see islandlastele kohutavalt rõõmu ja kasvatas käsipalli populaarsust. 2010. aastal võitsime ka EM-il pronksi. Meil vedas, et meil olid nii head koondised."

Ise kogu elu käsipalli juures olnud Gudmundsson on kuus korda olümpial käinud, neist neli treenerina. Islandiga võidetud hõbeda järel võitis ta Rio mängudel Taani treenerina ka kulla.

"Kuldmedali võit... seda on isegi raske sõnades kirjeldada, see on nii suur asi. Tol korral seda Taaniga võita oli ülimalt tore, aga ka hõbemedal Islandiga oli väga huvitav ja meeldiv kogemus," ütles Gudmundsson.

2018. aastal asus Gudmundsson taas Islandit juhendama ja näeb, et huvi riigis läheb taas tõusujoones. Eesti koondise peatreeneri Thomas Sivertssoni sõnul võiks Eesti Islandist eeskuju võtta käsipalli arendamises. Gudmundssoni sõnul võiks Eesti Islandist õppust võtta küll, jälgida, kuidas riigis käsipalliga töötatakse, kuid vajalik on ka riigi tugi.

"See on kulukas ja selleks on vaja raha," nentis Gudmundsson. "Meil on vedanud, sest Islandil paneb riik käsipallile õla alla."