Tänavust aastat iseloomustav energiahindade tõus sunnib ümberkorraldusi tegema ka spordivaldkonnas toimetavaid inimesi ja organisatsioone.

Kaasaegseks sporditegevuseks vajalike tingimuste loomine eeldab väga paljudel juhtudel suurt energiatarbimist. Kui lihtsamalt sõnastada, siis pimedas saalis ju palli ei mängi ja jääkülmas basseinis ujuda ei saa.

Oleme sisenemas talvisemasse aega, kus need küsimused muutuvad veelgi päevakajalisemaks. Samas ei kannata soojus- ega elektrienergia hinnad aastataguse ajaga võrdlust. Mis paratamatult tähendab, et raha peab olema välja käia kõvasti rohkem.

Kuna vägagi valdav osa spordibaase kuulub Eestis avaliku sektori haldusalasse, keskendume järgnevalt just nendele. Kuidas siis hoida sporditaristu kasutuses nii, et klubid, sportlased ja lapsevanemad ei peaks trenni tegemise võimaluse eest maksma hingehinda? Millised on siin lahendused ja kui palju saavad riik ja kohalikud omavalitsused abikäe ulatada? Mida tuleb ette võtta baasidel? "Spordipühapäev" otsis küsimustele vastuseid.

23. septembril jõustunud Elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seadus näeb ette, et hiljemalt 1. oktoobrist peab eratarbijal olema universaalteenuse kasutamise võimalus.

"Riik lahendab keskselt kõikide valdkondade probleeme ühtemoodi. Vastavalt need meetmed, mida riik kujundab, on välja kujundamisel ja kõik saavad aru, et abi on vaja. 85% kõikidest spordiobjektidest on kohalike omavalitsuste (KOV) halduses. Kuidas ja milliseid prioriteete KOV-d kohapeal seavad, on KOV-de pädevus," ütles Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.

Vaatame nüüd baaside olukorda konkreetsemalt meie kolme olulise piirkonna ehk Tallinna, Tartu ja Pärnumaa näidete varal.

Tallinna linna asutusena tegutseva Kristiine Spordi haldusse kuuluvad Sõle Spordikeskus, Kristiine Spordihall, Õismäe Sportmängude Hall, Kadaka Spordihall ja Harku Sõudebaas. Näiteks Sõle Spordikeskuse osa on ka ujula, kus treenivad mitmed Eesti tipud.

"Elektrienergia hinnad meid rõõmsaks ei tee. Meil on selline suurepärane võimalus, et kui meil oma tulust puudu jääb, siis puudujäägi elektrienergia ja muude küttekulude osas katab linn siiani. Otsime võimalusi, et võimalikult palju kokku hoida. Me ei kavatse mingis kohas järeleandmisi teha. Inimesed, kes meile sportima tulevad, saavad täisteenust selles mahus nagu nad on harjunud saama. Seda pakume seni, kui tuleb teha tõeliselt drastilisi muudatusi," kommenteeris Margus Jurkatam.

Tartu linna hallatav Tartu Sport koondab koguni 14 spordirajatist ja -objekti. Nii võimlaid, puhkeparke kui ka jalgpalliväljakuid. Näiteks tänavu sai lõpuks valmis Tartu Spordi haldusse kuuluv Annemõisa jalgpallihall.

Tartu Spordi juhataja Eve Lill ütleb, et linn on siiani tõusnud energiakulud kompenseerinud. Samas otsitakse mõistagi kokkuhoidmise võimalusi. Mitmetes hoonetes on vahetatud valgustid kaasaegsete LED-lampide vastu. Saalides alandatakse temperatuuri kraadi-paari võrra, aga mitte alla 19 kraadi.

"Hall on iga päev hommikul kella kaheksast kuni õhtuni kasutuses. Oleme otsustanud, et Annelinna kunstmuruväljakut lumest ei puhasta. Reiniku staadionit ka lumest puhtaks ei lükka. Sealt tuleb mingisugune kokkuhoid," ütles Tartu Spordi juhataja Eve Lill.

Pärnumaal asuv Jõulumäe Tervisespordikeskus on silma paistnud eesrindliku tegevusega ja pakkunud inimestele ikka võimalust ka Eesti läänerannikul talvel suusatamist nautida. Nüüd on seis aga keeruline.

Kuna suvel läks keskusel hästi, siis näiteks augustikuu elektriarve tasumisega saadi hakkama. Aasta lõpuni võib eeldada, et arved makstakse ära, aga kuidas edasi?

"Kokku on hoitud, kust vähegi võimalik. Näiteks juulikuus on kokku hoitud 9000 kw. Vaatamata sellele on elektriarve poole suurem, kui eelmisel aastal. Kõige suurema kahtluse alla on tekkinud kunstlume tootmine. Seal on ülisuur elektri osakaal. Täna ei taha üldse arutada ka, kui palju see kõik võiks maksma hakata," ütles Jõulumäe Tervisespordikeskuse juht Eido Tasalain.

Mida öelda kokkuvõtteks? Esialgu on eeldada, et tuled jäävad saalides põlema. Ja ehkki temperatuur on tavalisest ehk veidi jahedam, saab trenni ära teha.

Küll aga tuleb ennast valmis panna näiteks selleks, et heade talvedega traditsiooniks saanud lumeringe igasse suusakeskusesse tänavu ei tule. Ehk elektri- ja küttehinnad mõjutavad suure tõenäosusega väga paljude inimeste treeninguvõimalusi. Jääb küsimus, kas trenni tehakse siis vähem või leiavad inimesed endale kättesaadavama alternatiivi.