Jonas Vingegaard, kellest sai üldse läbi aegade teine taanlasest Prantsusmaa velotuuri võitja, ei olnud vähemalt paberi peal esialgu isegi oma meeskonna ehk Jumbo-Visma liider. Mullu Touri Tadej Pogacari järel teisena lõpetanud Vingegaardile eelistati kogenud Primož Roglicit, kes oli tänavusel hooajal väga hästi sõitnud. Kolme nädalaga asjade seis aga muutus. Roglic velotuuri ei lõpetanudki.

"Kuulujutud käivad rattamaailmas, et võib-olla oli Jumbo-Visma strateegia juba enne, et tegelikult mängitakse all-in Vingegaardi peale, aga meedia tähelepanu hoitakse Roglici peal, et Vingegaardil ei oleks survet," kommenteeris jalgrattaspordi ekspert Kristo Enn Vaga Vikerraadiole. "Et ta saaks vaikselt valmistuda. Esimesed päevad ei pea iga päev intervjuusid andma. Ja siis õigel hetkel näitab, mis masti mees on. Ta näitas, et tema on praegu maailmas kõige kõvem rattur."

Pärast seda, kui tiitlikaitsja Pogacar velotuuri 11. etapil Vingegaardile kolm minutit kaotas, usuti, et varem või hiljem sõidab Pogacar selle vahe tagasi. Nii aga ei läinud. Tänavu Prantsusmaa velotuuri harrastajate sõidust osa võtnud endine rattaproff ja praegune treener Caspar Austa peab Vingegaardi võitu üllatuseks. Samas said jõujooned tema jaoks Alpides ehk velotuuri teisel nädalal paika. Pogacar proovis, aga ei suutnud vahet vähendada.

"Üks etapp oli see, mida meie käisime harrastajatega sõitmas - Briancon - L'Alpe d'Huez - seal ta korra proovis. Eelmine etapp ka korra proovis. Need kaks etappi näitasidki ilmselgelt ära, et ta oli nii palju võimu Vingegaardi vastu ei olnud," lausus Austa. "Ta proovis-proovis, aga kui sealt midagi ei tulnud, siis olin suhteliselt kindel, et üldvõitu Pogacar ei võta."

Vaga: "Too etapp, kus ta üle kahe minuti kaotas, kõik arvasid, et tundus, et äkki oli toitumine vale, sest ta mingil määral täiesti plahvatas. Aga kui vaatasid tõusuaegu, siis Vingegaard oli lihtsalt tol päeval kõigist üle. Sõitis suurepärase tõusu. Pogacar lihtsalt sõideti üle. Aga kõik ootasid suurt võitlust. Tegelikult kõik ka said selle. Nii lahtist Tour de France'i, kus iga päev rünnatakse ja pealtvaatajatel oli kõige parem see, et Pogacar jäi teisele kohale ja tal oli võimalus rünnata."

"Seda kõike võimendas see, et Pogacari tiim oli äärmiselt nõrk ja neil oli hästi palju ebaedu. Jäid Covidisse, mõned kukkusid, mõned ei olnud kõige paremas seisus. Piltlikult oli Pogacar üksi sõitmas, võib-olla üks-kaks tiimikaaslast olid temaga koos. 15. etapil, kui Steven Kruijswijk - Vingegaardi üks peamine abiline - kukkus ja kohe ka katkestas ja sealt natuke edasi ka Vingegaard kukkus - tundus, et oh, küll Püreneedes on Pogacaril veel võimalus, sest Vingegaardi tiim sai korraliku hoobi. Aga siis oli näha, et tegelikult Vingegaard oli võimsuse mõistes üle."

Eesti rattaeksperdid ütlevad ühest suust, et Tour de France oli harjumuspäratult lahtine ja aktiivne. Tõeline maiuspala. "L'Alpe d'Huezi etapi sõitsin ise ka läbi. Eelnevad korrad, kui olen käinud, näiteks kolm aastat tagasi sõideti ühepäevavõistlus kiiremini kui profid sõitsid. See aasta oli seis vastupidi - sõideti isegi pool tundi kiiremini. Teise nädala lõpus," lausus Austa. "See näitas, et Tour oli sel aastal väga aktiivne. Keskmine kiirus tuli üle 42 ka. See näitab ilmselgelt, et oli hull andmine."

Kõige silmapaistvamaks jalgratturiks võib tänavusel Prantsusmaa velotuuril kindlasti hinnata "rohelise särgi" ehk punktiarvestuse võitnud belglast Wout van Aerti. Van Aert, kes sarnaselt võitja Vingegaardiga kuulub Jumbo-Visma meeskonda, tegi, mis tahtis. Seda Touri jäävad tema avantüristlik stiil ja meeletu võim tugevasti ilmestama.

Vaga: "Kui Vingegaard ei oleks Touri võitnud, siis Wout van Aert oleks üle kullatud igas mõttes. Natuke oma tiimis jäi varju. Hea tiimikaaslane võitis Tour de France'i, aga tema tegi kõik muu. Niimoodi, kuidas võideti Wout van Aerti poolt roheline särk - sellist asja pole kunagi olnud. 2015. aastal tegi [Peter] Sagan midagi sarnast: hästi palju ründas, oli jooksikute gruppides, ei oodanud vaid sprindifinišit. Aga see, mida tegi Wout van Aert igal etapil: rünnakus, tiimi aitamas, vahefinišeid ründamas... Sellise punktiarvuga pole keegi kunagi võitnud rohelist särki. Täiesti üleplatsimees. Sellist ratturit me ei ole viimasel ajal näinud ja väga raske on näha, et kedagi nii võimast veel tuleks."

Austa: "Fenomen. Niimoodi sõita Touri... Ühel-kahel etapil maha jääda, Vingegaardi tõusul vedada ja veel nii, et Pogacar maha jääb - see on müstika, mees teiselt planeedil. Et nii suure massiga vend suudab mäkke minna ja kõike muud teha, meeskonda abistada."

Kokkuvõttes tuleb öelda, et Jumbo-Visma meeskonna edu ja neljast särgist kolme pälvimine oli õiglane. Hoolimata asjaolust, et taktikaliselt tegutseti riskeerivalt. "Nad läksid iga päev kastist välja mõtlemise taktikaga. Läksid püüdma kõige paremat ja see õnnestus. Kui vaadata Team Skyl [Ineos Grenadiers], siis nemad hoidsid kogu aeg kaheksat-üheksat ratturit koos ja siis lihtsalt proovisid tempoga teisi tappa," võrdles Vaga. "Pealtvaatajate mõttes natuke igav. Lihtsalt sõideti viimase meheni. Aga Jumbo-Visma taktika tegi avatud võidusõidu. Pealtvaataja jaoks palju huvitavama. Jumbo-Visma spordidirektoritele peaks natuke rohkem au andma."