Liikuva märgi harjutused on Eesti laskespordi ajaloos kaalukad, sest 1970. aastatel tuli Matti Jõgi NSV Liidu koondises mitmekordseks maailmameistriks. Praegu hoiab Eesti laskmist selles vallas rahvusvaheliselt pildil Heili Lepp.

Liikuva märgi laskurina esimest korda tiitlivõistlustel osalenud Lepp võitis märtsis peetud Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali kahes erinevas harjutuses. Kui suvel viiakse liikuva märgi võistlused läbi välistingimustes ja 50-meetrilises tiirus, siis kevadisel EM-il võisteldi kümnemeetrilises sisetiirus. Harjutuste üldine loogika on siiski väga sarnane.

"Üks harjutus on 30+30 ehk 30 aeglast jooksu, 30 kiiret jooksu. Ja teine harjutus on 20+20 mix ehk siis sa lased 20 lasku korraga, aga sa ei tea, kas sul tuleb nüüd kiire jooks parasjagu või aeglane jooks. Natukene keerulisem," rääkis Lepp.

Mitmed laskurid jäid Ukrainas puhkenud sõja tõttu kevadiselt EM-ilt kõrvale. Kahe pronksmedaliga tegi Lepp isikliku hinnangu kohaselt oma tulemuse ära. Tema tee laskespordis algas 20 aastat tagasi, kuid esimesed 15 aastat oli Lepp seejuures püstolilaskja. Heal treeningnädalal veedab ta kahe lapse ja töökoha kõrvalt tiirus umbkaudu 25 tundi. Seda hoolimata asjaolust, et olümpiaprogrammi eelistatud harjutused praegu ei kuulu.

"Olümpiamängud loomulikult, kahju, et ei ole. Samas, praegusel hetkel naiste arvestuses on see ala ikkagi tõusuteel, sest aastaid lasid naised ainult õhusiga. Nüüd on naised hakanud laskma ka 50 meetri peal üldse esimest korda. Ja kui Euroopa tasemel juba lastakse ja võisteldakse 50 meetris, siis maailmameistrivõistlustel lasevad naised tänasel päeval ikka veel ainult kümne meetri peal. Ma väga loodan, et ei ole kaugel see aeg, kus saab võistelda ka 50 meetri peal. Võiks öelda, et oleme arenguetapis," märkis Lepp.

Eesti meistrivõistlustel võitsid laupäeval tiitli ka meie laskespordi käilakujud Anžela Voronova ja Peeter Olesk, kes oli parim täiskaliibrilise püstoli harjutuses.