Lisell Jäätma: kindlasti on olnud üks raskemaid hooaegu
Eesti plokkvibukoondis jätab seljataha suurepärase hooaja, mille jooksul võideti medaleid nii tiitlivõistlustel kui ka maailmakarikasarjas. Pea kõikides õnnestumistes oli suur roll mängida ka 22-aastasel Lisell Jäätmal, kes kuulus nii Eesti naiskonda, Eesti segavõistkonda, kui ka tegi kaasa individuaalturniiridel.
Juuni alguses võitis ta koos oma venna Robin Jäätmaga Münchenis toimunud Euroopa meistrivõistlustel segavõistkondade arvestuses hõbeda. MK-etapil Lõuna-Koreas teenis ta hõbeda nii segavõistkondade kui naiskondade arvestuses.
Türgis toimunud etapil tuldi naiskonnaga pronksile ja seal samas suutis ta esimese eestlasena ka individuaalselt MK-sarjas medali võita, saades pronksi.
Eelmisel nädalal peetud Pariisi etapil Jäätma küll pjedestaalile ei jõudnud, kuid naiskonna viies, segavõistkonna neljas ja individuaalne viies koht tõestasid siiski nii Jäätma enda kui kogu Eesti koondise suurepärast stabiilsust.
Tegelikult jääb MK-sarjas see hooaeg pidada veel üks etapp, kuid Kolumbiasse Eesti koondis kohale ei sõida. Küll aga toimub oktoobris Mehhikos veel ka finaaletapp, kuhu Jäätmal on väga head võimalused kvalifitseeruda. Lõplikult saab see selgeks 24. juulil, kui Kolumbias lõppeb viimane etapp.
Maailma edetabelis oli Lisell Jäätma selle hooaja alguses 31., kuid on nüüd tõusnud lausa kuuendaks.
"Ma ei osanud üldse oodata, et see hooaeg nii hästi läheb, kuna eelmine oli minu jaoks päris raske. See aasta on kõik kuidagi väga hästi sujunud ja ma olen ka vaimselt palju tugevam," lausus Jäätma intervjuus Vikerraadiole.
"Pariisis tundsin ka, et ma ei olnud üldse nii närvis. Sain paremini hakkama, aga mul ei olnud nii palju õnne kui teistel. Jäin napilt top neljast välja. Tegin enne hooaega väga palju trenni ja tunnen, et olen füüsiliselt ka palju tugevam. Mul ei väsi käed ära ja suudan pikad päevad vastu pidada. Eriti loeb see siis, et kui närvi lähed, siis keha teeb ikka tööd."
Kas selle hooaja medalitest läheb mõni erilisemalt korda kui teine?
Kindlasti see esimene individuaalne MK-medal. See on kõige tähtsam. Ja tegelikult olen Pariisi MK viienda koha üle ka väga õnnelik, sest lasin stabiilselt väga häid skoore.
Kas ka su Eesti kolleegid on saanud nii palju paremaks, et erinevates formaatides nii häid kohti toome?
Meil naiskonna laskmine on stabiilsemaks läinud. Eelmine hooaeg tuli meil rohkem apsakaid sisse. Kui kindla peale oli vaja kümmet lasta, siis me ei suutnud seda. Ka teised on kindlasti palju arenenud ja sellepärast olemegi nii palju medalimatšidesse jõudnud.
Pariisis võtsid osa individuaalselt, segavõistkonnas ja naiskonnas. Kuidas nii palju jaksad?
Hetkel tunnen, et olen väga tühjaks lasknud ennast. Nüüd tuleb õnneks paus sisse, saa puhata. See on kindlasti olnud üks raskemaid hooaegu, võistlused on olnud üksteise järel ja olen iga võistlus teinud terve programmi kaasa. Eriti väsitav oli Korea. Nüüd üritan puhata ja võtta aja maha.
Teades, kui kõrgele võib jõuda - kas eesmärgid on muutunud?
Enne hooaega oligi tunne, et ei teagi, millal MK-medalid tulevad. Nii kaua on oodatud. Kindlasti tahaks seda kuldset. Üldjoontes oli ülipikalt soov saada maailma edetabelis esikümnesse, nüüd olen juba kuues ja äkki hooaja lõpuks võiks saada top viite.
Tiitlivõistluste kontekstis?
Maailmameistriks tahaks tulla.
Toimetaja: Siim Boikov