Päev varem 100 meetris Eesti meistriks tulnud Ann Marii Kivikas võitis ka 200 meetri jooksu isikliku rekordiga 23,82. Teiseks tuli siingi Õilme Võro (24,06) ja kolmandaks Kreete Verlin (24,55). Samasuguse duubli tegi meeste seas Karl Erik Nazarov, kes jooksis isikliku rekordi 21,29. Teiseks tuli Ken-Mark Minkovski (21,47) ja kolmandaks Robin Sapar (21,59).

Naiste 800 meetri jooksu võitis väga kindlalt Helin Meier (2.05,95). Teiseks tuli Viola Hambidge (2.11,43) ja kolmandaks Vanessa Rätsep (2.14,72). Meeste samal alal jõudsid esikolmikusse Rasmus Kisel (1.53,08), Deniss Šalkauskas (1.53,31) ja Uku-Renek Kronbergs (1.53,49).

Meeste 5000 meetri jooksu võitis päev varem 3000 meetrit takistusi võitnud Kaur Kivistik (14.48,16), kellele napilt kaotas Leonid Latsepov (14.48,76). Kolmas oli Karel Hussar (14.56,68). Naiste samal alal tuli esimeseks Birgit Pihelgas (17.27,13), kes edestas 76 sajandikuga Kaisa Kukke. Kolmas oli Johanna Ardel (17.29,11).

Meeste 110 meetri tõkkejooksu võitis kerges vastutuules (-0,5 m/s) Keiso Pedriks ajaga 14,31. Ülejäänud medalistid jäid kindlalt maha: teiseks tuli Gert Valdsalu (14,69) ja kolmandaks Johannes Treiel (14,79).

Naiste 400 meetri tõkkejooksus jõudis Marielle Kleemeier väga lähedale Eesti rekordile, kui sai kirja 56,74. 26-aastase sportlase alles teisipäeval Helsingis joostud isiklik rekord 57,68 paranes pea sekundiga. Maris Mägi nimel olev Eesti rekord on 56,56. Konkurendid jäid selgelt maha: Liis Grete Atonen tuli teiseks (1.00,56) ja Juliana Demeštšenko kolmandaks (1.01,03).

"Ma olen tulemuse üle väga õnnelik," ütles Kleemeier. "Eilne tagasihoidlik 400 meetri jooks tasus end ära. Teada on, et 400 meetri jooksus on kahte jumalat raske teenida. Olen väga õnnelik, kõik panused läksid tänasele."

Meeste samal alal puudus Rasmus Mägi ning esikolmiku hõivasid Tauri Tamm (54,37), Märten Tropp (55,28) ja Henri Ilves (56,24).

Jekaterina Mirotvortseva purustas enda nimel olnud 10 000 m käimise Eesti rekordi ajaga 46.48,99. Rekord sündis ka Mirotvortseva enda jaoks üllatuslikult, kuna ilmastikuolud olid väga palavad. Eelmine rekordaeg oli 47.37,82, mille Mirotvortseva püstitas 2019. aasta augustis. Meestes tuli Eesti meistriks Virgo Adusoo.

Naiste kaugushüppes krooniti Eesti meistriks 17-aastane Liisa-Maria Lusti viiendas voorus hüpatud isikliku rekordi 6.33-ga, kuigi Lishanna Ilves jõudis viimases voorus ähvardavalt lähedale (6.30). Kolmandaks tuli Edlin Lisbeth Laur (6.10).

Hans-Christian Hausenberg võitis meeste kaugushüppe avakatsel hüpatud 7.70-ga. Henrik Kutberg tuli viimasel katsel hüpatud 7.43-ga teiseks ja Karl Robert Saluri 7.35-ga kolmandaks.

Naiste kõrgushüppes sai esikoha 17-aastane Karmen Bruus (1.88), jättes teiseks 18-aastase Elisabeth Pihela (1.82). Kolmandaks tuli vaid 15-aastane Valeria Smirnova (1.76).

Meeste kõrgushüppes tuli esimeseks Hendrik Lillemets (2.13), kellele järgnesid 37-aastane Karl Lumi (2.10) ja Deniss Tšernobajev (2.05).

Väljaspool arvestust võistelnud ukrainlanna Marõna Kõlõpko oli parim naiste teivashüppes (4.40), aga Eesti meistriks krooniti Marleen Mülla (4.15). Miia Tillmann tuli kolmandaks (4.00).

Naiste vasaraheites teenis esikoha Kati Ojaloo 67.91-ga. Anna Maria Orel jäi kindlalt teiseks (61.69). Kolmandaks tuli Gertu Küttmann (53.44).

"Ma tulin siia normi heitma, aga kahjuks eelmine nädal sain natuke külma," lausus Ojaloo. "Ettevalmistus polnud ideaalne, aga tulin välja ja andsin võitluse, et normi heita. Täna seda ei tulnud. Hooaja parim, meistrivõistluste rekord - ma ei saa kurb ka olla."

Meeste kettaheites võideti sedapuhku kuldmedal tulemusega 53.45 - nii kaugele heitis Kevin Sakson. Teiseks tuli Gevin Genro Paas (51.91) ja kolmandaks mitmevõistleja Karel Tilga (49.49).

Adam Paul Kelly oli omaette klassist meeste vasaraheites (71.28). Teiseks tuli Toomas Tankler (59.82) ja kolmandaks Martin Lehemets (57.91).