"Ma olen üritanud reflekteerida, et mida see kõik minu jaoks tähendab. Ütlen ausalt, et võit ei ole mulle veel täielikult kohale jõudnud, sellega läheb mõni päev aega, aga julgen öelda, et see on ikkagi kõige suurem ja punasem kirss tordil. Olen korduvalt EM-il medalite eest heidelnud, kuid varasematel kordadel pole ma neid koju toonud. Olen sellest kuldmedalist ja laval Eesti hümni kuulmisest unistanud."

Tagantjärele vaadates, mis sul sellel võistlusel hästi õnnestus?

Suures pildis võib öelda, et ma olin selle võistluse jaoks küps. Seda nii vaimse kui ka füüsilise vormi poolest. Olen koos oma treeneri Ramil Lipuga teinud järjepidevat tööd, et see kõige kirkam medal võita. Sel korral läks kõik plaanipäraselt.

Eelmise sügishooaja jätsin vahele, et saaks saalis korralikult tööd teha ja tänu sellele on minu vorm tänavu parem. Sain parandada kõike, mida oli vähegi võimalik parandada. Seetõttu õnnestus võistlusel kõik hästi.

Kui hea ülevaade sul oma konkurentidest enne võistlust oli?

EM tähendab tegelikult seda, et iga riik paneb välja oma parimad sportlased. Keegi sinna nii-öelda juhuslikult ei satu, sest enamikes riikides on seatud kindlad kriteeriumid, mille põhjal sportlane suurtele välisvõistlustele saadetakse. Ta peab olema oma riigi valitsev meister või kuuluma vähemalt esikolmikusse.

Seetõttu ei saa konkurentide vormis kunagi kahelda ja kõigist enda kategoorias võistlevatest sportlastest on ülevaade olemas. Me saame pärast võistlusele registreerimist nimekirja osalejatest ja tänapäeval on sotsiaalmeedia abil võimalik teha ka korralik eeltöö. Igast võistlejast on üleval kõige paremad pildid, kuna sotsiaalmeediasse postitatakse ju ainult parimad palad.

Mina seda ei tee. Enne EM-i vaatasin oma konkurentide nimekirja ainult ühe korra, et näha kui palju naisi minu kategoorias võistleb. Rohkem ma seda nimekirja ei vaadanud ja EM-il nägin konkurente alles vahetult enne võistlust.

Mis tunde see saavutus sinus tekitab? Kas on selline tühi tunne, et väga midagi ei teinud või said hoopis lisatõuke, et veel rohkem pingutada?

Praegu on mul võistlussportlasena käes seitsmes aasta ja see EM oli minu karjääri 60. võistlus. Meie ala puhul pole see väike number. Tühja kohta kindlasti ei jätnud, sest minu kevadine hooaeg jätkub ja kui see läbi saab, siis võtan hetke reflekteerimiseks. Kindlasti istun koos oma suurepärase treeneriga maha ja räägime läbi selle, mis oli, mida edasi teeme ja milles on võimalik veel paremaks saada, sest alati saab areneda. Mul on veel eesmärke, mille nimel täpselt sama kõvasti tööd edasi teha.