Nurme on mõned päevad enne rekordiüritust enesekindel ja optimistlik: "Tunnijooks on minu jaoks Euroopa meistrivõistluste ettevalmistustsükli üks vaheetapp. Tulen otse Keenia treeninglaagrist ning juba kolmandal päeval võistlen. Minu tugevamaks konkurendiks on äsja kiire poolmaratoni jooksnud Leonid Latsepov. Usun, et oleme hetkel üsna samaväärses vormis, seega on oodata huvitavat lõpplahendust. Tempotegijana tuleb appi keenialane Ibrahim Mukunga ning suure tõenäosusega osaleb ka Eesti takistusjooksu rekordiomanik Kaur Kivistik. Usun, et hetkevormiga ning heas konkurentsis olen valmis ületama kehtiva Eesti rekordi."

"Kutsun ka pealtvaatajaid appi Eesti tunnijooksu rekordi nihutamisele. Sinu häälekas kaasaelamine aitab pikal distantsil emotsiooni kõrgel hoida!" tegi Eesti parim pikamaajooksja üleskutse pealtvaatajatele ning jooksufännidele.

Tunnijooks ehk ühe tunni jooks on pikamaajooksude hulka kuuluv kergejõustiku jooksuala, kus võistlejad püüavad ühe tunni jooksul läbida võimalikult pika vahemaa.

Tunnijooksu maailmarekordi omanik on Suurbritannia jooksja Mo Farah, kes 2020. aastal läbis ühe tunniga 21 330 meetrit.

Eesti rekord tunnijooksus kuulub Lembit Virkusele, kes läbis 14. septembril 1960. aastal Tartus Tamme staadioni söerajal ühe tunniga 19 887 meetrit.

Virkuse nimel on siiani ka Eesti tipptulemus 20 km jooksus (1:00.22). Juba pea 62 aastat tagasi Virkuse joostud tunnijooksu Eesti rekord oli püstitamise hetkel teisel kohal maailmas neljakordse olümpiavõitja tšehh Emil Zatopeki (1948, 1952) järel. Lembit Virkus oli treeningpartneriks ja konkurendiks oma eakaaslasele, legendaarsele jooksjale Hubert Pärnakivile.

Maratonijooksu Eesti rekordimees Pavel Loskutov proovis 2007. aastal Tartu Ülikooli staadionil ka tunnijooksus rekordit alistada, aga jäi sellest kaugele. Loskutov sai tulemuse 19 294 meetrit ehk 593 meetrit vähem Virkuse tippmargist.

Selleks, et ületada kehtiv Eesti rekord, tuleb joosta kilomeetreid kiiremini kui 3.01. Tempotegija aitab alguses joosta kilomeetreid 2.58 – 3.00 vahemikus.