Kurlingukoondise osalemine on tõstnud huvi paraspordi vastu

Foto: ERR

Eesti ratastoolikurlingu võistkonna osalemine Pekingi mängudel tõstis oluliselt huvi taliparaolümpia alade vastu. Eesti Paraolümpiakomitee loodab, et tulevikus jõudavad mängudele taas ka murdmaasuusatajad.

Eesti tiimile hinnangut andes ütles paraolümpiakomitee president Monika Haukanõmm, et suurimat rõõmu valmistasid rattatoolikurlingu võistkonna saadud kolm võitu. Alistati Norra, Läti ja Šveits.

"Loomulikult oleme sellega rahul. Kui küsida hinnet, siis ma arvan, et viie väikese miinusega võiks panna," sõnas Haukanõmm ERR-ile. "Aga mille üle on meil tõesti hea meel - meie peatreener Chris Bowden on väga head tööd teinud lühikese ajaga. See meeskonnavaim, mis iga võistlusega läks paremaks - seda oli lihtsalt rõõm vaadata."

Eesti oli taliparaolümpial esindatud lausa kahekümne aastase vahe järel ja tänu sellele kasvas kohe nii huvi ratastoolikurlingu kui teiste paraalade vastu.

"See on juba toonud meile väga palju kõnesid, kus inimesed ütlevad, et me tahame tulla sporti tegema vaatamata oma erivajadusele või puudele," lausus Haukanõmm. "Nad helistavad ja tunnevad huvi, et see ongi see - see spordipisik, mida saame edasi anda. Olenemata ükskõik mis takistusest võid jõuda väikesest Eestist maailma tippu."

Uues olümpiatsüklis loodetakse, et taas tõuseks pildile murdmaasuusatamine. Ala, milles on Eesti teenitud taliparaolümpial oma senise ainsa medali - pronksi, mille võitis Vilma Nugis 1994. aastal Lillehammeris.

"Mida ma ootaks - Eesti on alati olnud ju suusamaa, kus oleme alati olnud murdmaasuusatamises tugevad. Kindlasti see on see koht. Aga nii naljakas, kui see ei ole, siis Eesti on mingil põhjusel olnud paraspordi talialadel olnud tugev võistkonnaaladel. Mitte üksikaladel," jätkas paraolümpiakomitee president.

"Varasemalt on meie lipulaev olnud kelguhoki, mis saavutas kuuenda koha viimastel kordadel, kui käisime. Kui meil on paremad finantsid ja tõesti - viimastel aastatel on ka parasporti palju rohkem riik raha finantseerinud - siis on võimalik ka tulemust saavutada."

"Aga kindlasti laiapindsus - et igas spordiklubis, igas maakonnas oleks treenerid, kes oskavad tegeleda ka erivajadustega ja puudega sportlastega," loodab Haukanõmm. "Näiteks kasvõi suusatamises. Et meil oleks ka maailmatasemel varustus. Tegelikult oleme võimelised."

Järgmine taliparaolümpia on nelja aasta pärast Itaalias.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: