Millise hinnangu me võiks anda Eesti meeskonna mängudele?

Matš lõppes meile ju väga positiivset. Sellele võiks anda hinnangu viis pluss. Sellel tasemel, kus praegu oleme, tahaks kindlasti püsida ja sealt võimalusel natuke ülespoole ronida.

Meie esinumber oli Jürgen Zopp, kes tegelikult on profitennisega lõpetanud. Ülejäänud mängijad esimese tuhande hulka ATP edetabelis ei mahu. Mis see meie tennise olukorrast kõneleb? Kus me asume?

Võib-olla ta näitab seda, kui raske on tipptennises läbi lüüa. Sõel on väga tihe, üritajaid üksjagu on. Aga väga keeruline on sinna tippu jõuda.

Meil on alati noorteklassist tulnud poisse, kes noorteklassis on väga kõrgel tasemel. Meenub Kenneth Raisma või Jaak Põldma. Nüüd on meil Mark Lajal peale tulemas. Ka Kristjan Tamm on meil. Miks nad ei ole suutnud seda sammu astuda meesteklassis ülespoole?

Edukas juunioride aeg annab võib-olla natuke petlikud lootused. Tegelikult on see üleminek väga raske, sest juunioride tennis ja meeste tennis on kaks eri asja. See mäng muutub nii palju füüsilisemaks, vastased muutuvad nii palju paremaks. Kui noorteklassis mängid vanustes 14-18, siis järsku ühest päevast on vastased 16-40, kes on sinust kindlasti palju kogenumad, füüsiliselt tõenäoliselt tugevamad, vaimselt ka tugevamad. Läbilöök on ikka väga raske.

Meil nooremast põlvkonnast on 23-aastased Kristjan Tamm ja Kenneth Raisma. Raisma nüüd ka viimasel ajal suhteliselt vähe võistlustel käinud. Mark Lajal 18-aastane. Mida nad vajavad, et samm astuda? Mida nende mängus on vaja edasi viia?

Meil on ka Daniil Glinka. Lihtsalt vajavad aega. See üleminek ei ole nii lihtne kui tundub vaadates tänapäeva uusi noori mängijaid - Šapovalov, Tsitsipas, Aliassime - selliseid mängijaid ei ole väga palju, kes selle sammu nii kiirelt teevad. Pigem tasuks meie poistele natuke aega anda.