Tegemist oli esimeste olümpiamängudega pärast iseseisvuse taastamist, kus Eesti koondis taas oma lipu alla kaasa lõi. Eelmised mängud ehk 1936. aasta Berliini suveolümpiamängud olid peetud 56 aastat varem.

Kuigi Eesti oli taliolümpial osalenud ka 1928. St. Moritzis ja 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis (kokku seitsme sportlasega), siis Albertville'is pandi välja juba 20-liikmeline koosseis.

Eesti sportlased osalesid Albertville'is murdmaasuusatamises, kahevõistluses, laskesuusatamises ja iluuisutamiseks. Parimaks tulemuseks jäi neli aastat varem Calgarys pronksi saanud Allar Levandi kuues koht kahevõistluses.

Maailma spordis jäi 1992. aasta viimaseks, kus sama aastanumbri sees peeti nii suve- kui ka taliolümpiamängud. Järgmised taliolümpiamängud toimusid juba paar aastat hiljem Lillehammeris ja üldjuhul on õnnestunud hoida mängude pidamisel kaheaastast tsüklit.

Mängude edukaim riik oli äsjaühinenud Saksamaa kümne kuld-, kümne hõbe- ja kuue pronksmedaliga. Järgnesid endise SRÜ riike koondanud Ühendvõistkond (9-6-8) ja Norra (9-6-5). Prantsusmaa sai kodupubliku toel kolm kulda, viis hõbedat ja ühe pronksi.