Meil on nüüd pikk koroonaolümpia nädal seljataga. Samas on kaks päeva sporti ka juba tehtud. Kas sinu jaoks on see ikka koroonaolümpia või on ikka sporti ka?

"Minu jaoks ei olnud see niivõrd koroona olümpia, vaid Putini olümpia. Päris tõsiselt arutati, kas ta alustab sõda Ukraina vastu enne olümpiat või ootab mängude alguse ära. Ta on ka eelnevalt olümpiamänge kasutanud poliitilistel eesmärkidel," rääkis ajakirjanik Rumm.

Aga, kas sina isiklikult oled spordi juurde ka jõudnud? "Jah, mina küll, aga seda Pekingi telepilti on siiski kurb vaadata. Seda vaadates tekib samasugune tunne nagu lauluväljakul, kui 10 000 inimest laulukaare all laulavad, aga publikut ei ole. See ei ole ainult minu tunne, vaid see kajastub ka televaatajate numbrites," sõnas Rumm.

"Maailma üks mõjukamaid majandus ajakirju kirjutas, et on sellised fännid, kes niikuinii vaatavad oma lemmikute võistlused ära, aga siis on ka sellised puldiga surfajad, kes sattudes suurvõistluse peale näevad, et tribüünid on tühjad, siis nad ei jää sellel kanalil pidama. Alateadlikult tekib neil tunne, et see pole hea võistlus. Paratamatult arvan, et see toimub ka nüüd, nagu toimus ka Tokyos. Avatseremooniat vaatas 43 protsenti vähem inimesi kui nelja aasta tagust avamist."

Maarja [Värv], sa oled mitmel olümpial käinud ja alguses alati räägitakse, et transport ei tööta, turvameetmed on ülikarmid ja kõik on väga hull. Nüüd on teist olümpiat järjest sama teema koroonaga seotud, kas on võimalik selle kõigega harjuda?

"Ei, harjunud me kindlasti veel ei ole. Eriti selle transpordiga, sest see on ikka paras peavalu, kuidas need bussid siin käivad," ütles Värv.

Kas spordihõngu on ka tunda? On need suured spordivõistlused ja vanad head olümpiamängud? "Kui päris aus olla, siis veel ei ole, sest seda kõike muud ümbritsevat on nii palju. Sellist sportlikku rõõmu ei ole veel tundnud, aga ma loodan, et lähipäevil see juhtub," lausus Värv.

Hannes, kui palju olümpiamängudel sõltub sellest, millised on Eesti sportlaste tulemused?

"Eks ta ainult sellest ainult sõltubki. Olen just viimasel aastal väga põhjalikult vaadanud seda, mis toimus Eestis 30 aastat tagasi. Kõik mäletavad, et legendaarsed olümpiamängud olid eestlaste jaoks 1992. aasta Barcelona, kus Erika Salumäe võitis kulla ja sinimustvalge lipp tõmmati masti. Täiesti on ära unustatud aga see, et esimesena oli võimalus taas võita Allar Levandil, sest eestlased osalesid ka juba taliolümpiamängudel. Kuna aga sealt medalit ei tulnud, siis need mängud on täiesti unustatud. Ma usun, et ka praegu on selline raske aeg, kus inimesed on telekate taga selle sooviga, et näha midagi ilusat ja hinge minevat Pekingist," rääkis Rumm.

Maarja, sageli, kui on keerulised olud, siis eestlased hoiavad kokku. Kas seda eestlaste tiimitunnet on ka Pekingis tunda? "Me just ajakirjanikena peame olema väga üksteise eest väljas praegu, sest siin on süsteem selline, et siiani on lastud ainult üks pressiajakirjanik pärast võistlust sportlasega rääkima. Me ei ole hakanud sellist nalja tegema, et me teistega ei jaga, vaid see, kes saab, annab laused kõigile teistele ka edasi," sõnas Värv.

Sa oled teist korda Pekingi olümpial, suveolümpial 2008. aastal olid ka. Kas Peking ja Peking on kuidagi võrreldavad? "Selles suhtes ei ole, et me ei saa siin ringi käia ja tundub, et linn on samamoodi natuke tühjaks aetud nagu oli 2008. aastal. Õhtuti natuke autosid näeb hotelliaknast, aga tavainimestega meid kokku ei lasta ja liigume põhilised olümpiatrasse mööda. Seda on väga raske võrrelda toonase ajaga," tõdes Värv.

Hannes, Hiina olümpiamängude puhul 2008. aastal räägiti ka sellest, et poliitika mõjutab väga palju mänge. Kas nüüd see koroona teema kuidagi seda poliitilist osa varjutab ka?

"Tervis on ikka mure number üks, aga tuleb öelda, et Pekingi olümpiamängud 2008 olid hoopis teistsugused kui Pekingi olümpiamängud 2022, sest Hiina ise on väga tugevasti muutunud. 2008 lähtusid mängud põhimõttest: tulge meile külla, me oleme sõbralikud, avatud ja nagu teie. Nüüd on Hiina poliitika muutunud vahepeal selliseks, et me oleme majanduslikult palju võimsamad. Me oleme sõjaliselt väga võimsad ja me tahame, et te kuulaksite meid. Mitte ainult Aasias, vaid ka USA-s ja Euroopas. See on oluliselt muutnud suhtumist ka Hiinasse," ütles Rumm.

Lõpetuseks, kas medal tuleb? "Muidugi tuleb!"