See võistlus pidanuks Eestis tegelikult toimuma juba 2020. aastal, aga saab teoks alles nüüd. Esmalt räägiti kaheaastasest perioodist, mis jääb võistluse planeeritud toimumisaja ning reaalse toimumise vahele.

"See on olnud päris raske periood ja just sellepärast, et korraldajad olid eelmine kord juba olemas ja valmis. Inimesed olid oma plaanid niimoodi teinud, et nüüd tuleb suvel EM-i korraldamises osaleda ja palju tööd oli ka juba ära tehtud. Nüüd on vahepeal juhtunud niimoodi, et me oleme pidanud üksjagu korraldusmeeskonda välja vahetama, sest inimestel ei ole sobinud kaks aastat oodata, et teha seda, mis tookord plaanis oli," sõnas Sild.

"Nüüd on meil lausa peakorraldaja vahetunud. Aga tehtud tööst suuremat osa, mis puudutab kaarti ja radu saab endiselt kasutada. Paljud asjad on pidanud ikkagi kaks aastat nii-öelda ootel olema ja neid on tulnud ümber planeerida. See on päris raske olnud," tõdes Sild.

2006. aastal toimusid Eestis orienteerumise Euroopa meistrivõistlused ning nüüd aastal 2022 uuesti. Kui suur asi see Eesti orienteerumiskogukonnale on?

"Lühidalt vastates, siis ma ütleksin, et see on ülisuur asi. Selle võistluse korraldamine on väga raske töö, aga eks me oleme ise selle enda õlule võtnud. See on meie oma võistkonnale väga-väga suur stiimul ja praegu on meeldiv näha, et koondise liikmed, kes muidu oleksid võib-olla juba nii-öelda ketsid varna riputanud, siiski jätkavad veel. Nende eesmärk on ikkagi kodusel EM-il koondises olla ja suuri tegusid teha. Tuletame meelde, et 2017. aastal korraldasime me Eestis MM-i ja tuli väga ilusaid kohti, näiteks meeste teate neljas koht. See väike kodumaastik annab kindlasti kaasa," rääkis Sild.

Kui suur valuuta see eelmiste tiitlivõistluste korraldamise kogemus on ja kui kaugel praegu ettevalmistustega ollakse?

"Olemasolev kogemus on muidugi ülitähtis, aga samas tuleb arvestada, et korraldajad ei ole suures osas üldsegi samad inimesed. Ehkki ligikaudu paarisajast inimesest, kes reaalselt võistluste ajal kohal on, on kindlasti palju samu inimesi ja see teadmiste ja oskuste ülekanne on täiesti tuntav," ütles Sild.

"Üks oluline erinevus on ka varasemate võistluste ja selle korra vahel see, et orienteerumises tuli vahepeal otsus, et me korraldame eraldi sprindialade ja nii-öelda metsaalade EM-i ja MM-i. Nii et seekord on meil ainult kolm medaliala. Me korraldame puhtalt metsaalade Euroopa meistrivõistlusi. Asulates ei toimu siin ühtegi sprindivõistlust, nii nagu oli meil ka 2017. aasta MM-i ajal. Seda oli veel selles mõttes keerulisem korraldada, sest siis oli meil viis võistluskeskust. Nüüd me oleme suutnud need kolm medaliala kõik planeerida niimoodi, et me ehitame välja ühe võistluskeskuse. See asetseb maastikul niimoodi, et on võimalik kõik kolm päeva seal finišeerida. See teeb korraldamistööd üksjagu kergemaks. Väga oluline see, et me oleme ERR-iga jälle pundis ja loodame väga, et Eesti televisioonikanalitel näidatakse nendest võistlustest otseülekandeid."

Rahvusvaheliste võistluste kontekstis, kui suur üritus orienteerumise EM on? Nüüd kui need EM-id on löödud kaheks?

"Kaheks löömine tingib selle, et võistlejate seas hakkab toimuma väike spetsialiseerumine. Nii nagu teistelgi spordialadel, näiteks suusatamises harrastatakse klassikalist ja vabastiili, siis on ju teada, et mõni on ühes või teises tugevam. Võib veel ühes võistluses olla medali nõudleja, aga teises olla selline kolmanda kümne mees, nii et selline spetsialiseerumine on toimunud," lausus Sild.

"Need võistlused, mis meil siin toimuvad, on maailma karika sarja osavõistlused ja kõigile avatud. Kogu maailm on siin koos ja konkurents on isegi suurem kui MM-il," lisas Sild.