Aasta on taaskord möödas ja tõenäoliselt oli see mitmel viisil tavapärasem kui eelmine, kuigi koroona pole kaugeltki läinud. Kui palju mõjutas see lõppeval aastal tavapärast tööd?

Kindlasti mõjutas. Meile on saabunud teatud uus normaalsus ja rutiin, mida mõned aastad tagasi veel ei olnud. Alustades kasvõi koroonatestidest või nõuetest, kui erinevatel võistluspaikadel käia ja ülekandeid teha.

Aasta lõpus tagasi vaadates on selline uue normaalsuse tunne, et sellega tuleb harjuda ja ega see midagi olulist tegemata ei jäta. Harjume piirangutega ja käitume vastavalt nendele.

Kokkuvõttes mingisugust suurt revolutsiooni või muutust kaasa ei tulnud, aga loomulikult oleme kohanenud. Samamoodi on seda teinud ka sportlased ja võistluste korraldajad. Veidi ebamugav on, aga siiani oleme hakkama saanud.

Huvitav on ehk see, et nii-öelda teine täispikk koroona-aasta tõi ülekannetesse vähem muudatusi kui esimene aasta, kus jäi tõepoolest palju ülekandeid ära. Sel aastal näiteks Premium liiga venis, aga suuremaid spordisündmusi, jalgpalli Euroopa meistrivõistlused või Tokyo olümpiamängud, koroona ära jätta ei suutnud ja toimisid nii nagu pidid toimuma.

Järgmisel aastal toimub jalgpalli MM ebatavalisel ajal, kuidas saate sellega hakkama?

Jalgpalli MM toimub novembris ja detsembris, samal ajal algab ka laskesuusatamise MK-sari. Naljaga pooleks saab öelda, et Alvar Tiisleril ja Tarmo Tiisleril on sellel ajal väga-väga palju tööd.

Mis saab jalgpalli MM-i puhul huvitav olema on see, et millised on vaatajate numbrid. Tavaliselt on MM suvel, kui on palju vaba aega, aga saab ka õues muid asju teha. Uuel aastal langeb MM külma ja pimedasse aega, kus parim meelelahutus ongi istuda televiisori ette ja jalgpallipeole kaasa elada. See saab kindlasti väga põnev olema ja ootan huviga, kuidas see välja kujuneb.

ERR-ile, TV3-le ja teistele meediakanalitele on esile kerkinud probleem, et erinevad spordialad lähevad interneti-põhistele voogedastusplatvormidele üle. Näiteks, Eesti jalgpallikoondise mängud. Millise pilguga oled sina seda protsessi jälginud?

Taaskord pean rääkima uuesti normaalsusest, millega tuleb harjuda. Meie võimsuses pole tehnoloogia arengut kuidagi pidurdada või muuta ja seda me ei tahaks ka teha. Tuleb arvestada, et tehnoloogia areneb ja sellega seoses arenevad ka voogedastusplatvormid. Meediaturul tuleb sellega arvestada.

Meie regioonis on Viaplay enda voogedastusplatvormile soetanud väga palju atraktiivseid spordiõiguseid ja tuleb arvestada, et kõike ei ole võimalik turult saada.

Kui natukene üldisemalt vaatame, siis spordimeedias toimub nii palju, et ERR-il või mõnel muul kanalil pole sisuliselt võimalik kõiki spordisündmusi endale hoida, sest paljud võistlused kattuvad omavahel ja nende sündmuste kogumaht on tohutult suur. Loomulikult on järgnevaid aastaid silmas pidades kahju, et avalik-õiguslik ringhääling ei saa neid vabalevis vaatajatele pakkuda, aga midagi pole teha.

Tuleb tunda heameelt selle väärtusliku üle, mis meil on. Selle kümnendi lõpuni võivad kõik kergejõustiku ja laskesuustamise fännid olla rahulikud. Näitame nende tiitlivõistlusi veel pikka aega.

See, et me jalgpallikoondist nüüd mõnda aega ei saa näidata, mis parata. Meil on ka sellest kahju ja jalgpalliliit on ka öelnud, et see pole neile meelepärane areng, sest voogedastusplatvormis jäävad vaatajate numbrid kindlasti väiksemaks. See ongi siis see uus normaalsus, millega peame arvestama.

ERR-i tugevus õiguste müüjatele on kindlasti vaatajate numbrid. Kas see mängib pakkumistel rolli?

Ei mängi. Ütleme nii, et see roll on üpris marginaalne ja see tuleks kasuks kui pakkumiste numbrid oleksid võrreldavad. Siis on see õiguste omaniku jaoks meeldiv argument, mis aitab tal otsustada. Tegelikult ei ole midagi teha, elu või maailm on kapitalistlikus ühiskonnas kiirelt arenev, aga samavõrra karm.