Pärnu kergejõustikuhallis teisel jõulupühal toimunud Karel Leetsari mälestusvõistlustel õnnestus tal parandada meeste 60 meetri tõkkejooksu Eesti rekordit, kui Pedriks viis selle 7,66 sekundini.

Varasem Eesti rekord – 7,74 – kuulus Karl Erik Nazarovile, isiklikku tippmarki parandas Pedriks ühe kümnendikuga. Ajast 7,66 pole maailma kergejõustikuliidu edetabeli alusel tänavusel sisehooajal veel keegi kiirem olnudki.

Mis samuti väga oluline, Pedriks täitis sise maailmameistrivõistluste normi. 60 meetri tõkkejooksus on see 7,72.

Pühapäevast sooritust Pedriks täiuslikuks ei pea "Hooaja avastardiks on see aeg igati okei. Teadsin, et olen võimeline jooksma 7,60 sisse ja selle täitsin ära," lausus tõkkesprinter Vikerraadiole.

"Puudujääk on võistlusmomendist. Trenn ja võistlusmoment on ikka kaks eri asja. Aga ma arvan, et see tuleb ajaga. Tõkkejooks nõuab võistlemist ja loodame, et mida start edasi, seda paremaks läheb."

"Iga jooks uut isiklikku oodata on ilmselt palju, aga õigel ajal õiges kohas tuleb ehk kõige ilusam jooks."

Nazarov talle sel sisehooajal ilmselt sellist konkurentsi ei paku kui eelmisel. Kui Eestis on tarvis häid jookse, kas neid Eestis üldse saab või on vaja võistelda välismaal? Või on üldse oluline, et kõrval oleks nii terav konkurent?

"Kindlasti on oluline. Kui MM-ile on minek, siis oleks tarvis joosta enda kiirusega või kiirematega koos," vastas Pedriks. "Jaanuari lõpus hakkab Euroopas trall pihta. Ma arvan, et nüüd on aeg all, millega võiks kuhugi peale saada küll. Tahaks joosta kiiremate meestega ka. Sealt saab omamoodi ja arengule on kasuks."

Mullusel sisehooajal oli välismaal võistlemine kahtlemata keeruline. Ühelt poolt ei soodustanud seda olukord koroonaga. Teisalt ei olnud Pedriksil ette näidata ka nii kõrgetasemelist aega. Ametlikus maailma edetabelis oli jaanuaris Pärnus välja joostud tulemus 7,76 paremuselt 69.

"Eestlastel ongi raske kuhugi eliitvõistlusele peale saada, kuna oleme kuskil Euroopa ääres ja nad pigem eelistavad suurriike," ütles Pedriks. "Kui tulemus on vastav, vaatavad siiapoole ka. Kui suvel sain Horvaatiasse jooksma, siis emotsioon on teine ja jooks kõvasti parem."

Oma arengut kirjeldades toob Pedriks välja, et vigastusi on õnnestunud vältida ja see andis edasiminekuks aluse. "Kui tuleb hea aeg alla, siis saad hea emotsiooniga trenni edasi teha. See on olnud üsna loomulik käik."

Kuidas juba detsembri lõpus võistlemine sobib? "Eks ta natuke vara oli tõesti, aga meil oligi eesmärk, et saaks MM-normi võimalikult vara ära teha. Siis on pinge maas ja saab edasi valmistuda."

"Mõned nädalad varem otsustasime, et võistleme Pärnus ja siis hakkame selleks ette valmistama. Saabki nüüd natuke rahulikumalt võtta ja ilmselt mingi hetk tõstame treeningkoormuse uuesti üles, et MM-iks oleks kõige teravam tunnetus käes."