Esimestele saarte mängudele jõudsid saarlased 1991. aasta juunis, veel siis kui meil kehtis teine riigikord. Aga sinna pääsemisele aitas kolm aastat varem kaasa Arnold Green, kes saarlastele sellistest mängudest teada andis.

"Arnold Greenil oli tuttav diplomaat, kes oli tol ajal Nõukogude Liidu konsul Ahvenamaal, kes oli Ahvenamaa 1991. aasta mängude orgkomitee liige ja kes saatis tookord need materjalid Greenile," rääkis ERR-ile toonaste Ahvenamaa mängude Saaremaa delegatsiooni juht Jüri Saar.

"Arutasime Greeniga, et äkki on NSV Liidus veel mõni saar, kes tahaks osa võtta, aga ega me Novaja Zemljast ja Sahhalinist kaugemale ei jõudnud. Ja siis jäime selle juurde, et prooviks Saaremaaga minna ja osaleda," jätkas Saar.

Et nõukogude sportlastele valuutat ei vahetatud, olid tookord delegatsiooni juhi dressid teiste omadega võrreldes oluliselt väärtuslikumad. "Läksin mina läbi nõukogude piirivalve nii, et kõik dressipükste taskud olid dollareid täis. Ja see oligi kõik, ühelgi osalejal meil mingit raha ei vahetatud," meenutas Saar.

Kuigi tänavuaastased mängud lükati kahe aasta võrra edasi, on Saaremaalt nendel rahvusvahelistel võistlustel käinud suurusjärgus tuhatkond sportlast, kes läbi aastate on mängudelt tulnud tagasi 303 medaliga: 108 kuldse, 106 hõbedase ja 89 pronksmedaliga. Ja seda 25 maailma saare konkurentsis.

"Siin viimaste aastate mängudel me oleme kogu aeg olnud seal tabelis kuni kaheksandad või seitsmendad. Me oleme alati olnud esimese otsa sees," tõdes Saaremaa Saarte mängude assotsiatsiooni esimees Mati Mäetalu.

"On mõned alad, kus on ikka väga kõva tipptase. Üks on näiteks ujumine, ka kergejõustikus on mõnedel aladel väga tugev tase," sõnas Saarte mängude kolmekordne võitja Linda Kivistik.

Ja ikka mõlgub saarlastel ka mõte, et kõik teised 24 saart siia Saaremaale võistlema saaks kord kutsuda.