Kanuuaerutaja Joosep Karlson: eesmärgiks on Pariisi olümpiamängud

Foto: Alvar Tiisler/ERR

Kanuuaerutaja Joosep Karlsoni hooaeg on selleks aastaks sisuliselt läbi. Suur eesmärk ehk Tokyo olümpiamängudele pääsemine jäi suvel saavutamata.

Karlsonil tuli ennast pärast OM-i kvalifikatsioonivõistlusi veelkord kokku võtta, kuna äsja võistles 26-aastane Karlson maailmameistrivõistlustel. Vaikselt, kuid kindlalt on sihid seatud juba Pariisi olümpia suunas.

"Minul oli kohe uus eesmärkide ümber seadistamine ja uus projekt Pariisi peal, hakkasin kohe sellele mõtlema. Kindlasti oli alguses olümpiarongist maha jäädes poolteist kuud leinamist. Kergelt ei tulnud ja ei lasknud lahti sellest. Igatsesin taga seda ja oleksin tahtnud Tokyosse saada," rääkis Karlson intervjuus Vikerraadiole.

"Hetkel on raske midagi kindlat öelda, aga südamesoov on jätkata harjutamist Itaalia koondisega, aga ka nende alaliidus on tulemas olümpiatsükli järgselt suured muudatused. Neil on endal päris suur teadmatus, aga loodetavasti oktoobri kuuks ehk lähima kahe nädala jooksul midagi selgub. Positiivne noot on sealt vähemalt sportlaste poole pealt tulnud, aga tuleb ära oodata, kas alaliidu juhtkond jätkab samas koosseisus ja kas treenerite ekipaaž on sama. Kui kõik jääb samaks olen ma tõenäoliselt hiljemalt novembris või detsemris itaallastega koos treenimas,"kirjeldas Karlson järgmise hooaja plaane.

Lõppenud suvi tähendas Karlsonile taaskord ka uhket kullakomplekti Eesti meistrivõistlustelt. Sõidud peeti Ida-Virumaal, Lüganuse vallas asuvas Aidu kanalis, millest peaks lähiaastatel saama Eesti sõudjate ja aerutajate jaoks oluline keskus.

"Silmaga nähtavalt ei ole seal hetkel veel midagi muutunud. Ei ole aru saada, et see on sõudekeskus. Seal on alustatud pinnase ettevalmistustöödega. Pärast seda läheb kohe ka maja ehitamiseks. Uueks aastats peaks olema ka rajad sees, mis on meie mõistes ikka väga suur asi. Kui sinna saab hea infrastruktuuri kõrvale on see suurepärane koht treenimiseks. Eriti treeninglaagrite pidamiseks, sest see on lähimast asutusest natuke eemal ja lõikab sellle võimaluse ära, et on kõrvalised ahvatlused. Samas on kõik piisavalt lähedal, et kui midagi vaja on saab selle kõik Kiviõlist või Rakverest kätte," sõnas Karlson.

Äsjasel MM-il võttis Karlson ette laia programmi ning tegi kaasa nii ühekanuude 500, 1000 kui ka 5000 meetris. Oma põhidistantsil, 1000 meetris, sai Karlson 17. koha. Hästi õnnestus 5000 meetrit, kus 16 osaleja hulgas oli eestlane üheksas. Tema lõpuaeg oli 24 ja pool minutit, medalist lahutas umbes minut.

"Ütleme nii, et mida kõrgem koht seda rohkem olen ma kindlasti rahul. Natuke tekitab segaseid tundeid see, et ettevalmistus on tehtud silmas pidades 1000 meetrit, aga sealne võistlus polnud midagi rõõmustavat. 17. koht on küll seni MM-ide parim tulemus, aga tuleb arvestada, et sel korral oli vähem rahvast kohal. See ei tähenda seda, et konkurents oleks olnud lahjem, kõik tipud olid kohal, aga keskmik oli puudu," kirjeldas Karlson võistlust.

"Pärast Eesti meistrivõistlusi hakkasin kaotama ka enesekindlust. Kohati endale tundus, et pidin ennast liialt Eesti võistlustel tõestama ja olema läbi suve väga heas löögihoos, rääkis Karlson. "Kaks nädalat enne tiitlivõistlustele minekut oli selline kõhklev tunne, ei teadnud, kas sellise vormiga on mõtet võistlustele minna, aga vormikõver pööras üles ja läksin ikkagi võistlema. 1000 meetri peal paraku ei suutnud päris enda ambitsioonidele vastavat sõitu kokku panna. 5000 meetri kohta ei ütleks, et see midagi üllatavat oleks olnud, pikad distantsid on mulle varem ka sobinud. Seda on näidanud suusamaratonid, et pikad maad on minu leivanumber olnud. 1000 meetriga tuleb rohkem vaeva näha, et kiiruslik vastupidavus ka tuleks ja oleksin selles stabiilsem."

Kopenhaageni maailmameistrivõistlustel, saavutas ühekanuu 5000 meetri distantsil Karlson üheksanda koha. "9.koht on seni MM-ide kõrgeim koht. Ainuke asi, mida ma kõrgemalt oskaks hinnata on Euroopa meistrivõistluste kuues. MK-sarjas olen ma olnud ka kuues ja kaheksas, aga MM-i üheksas on täiskasvanute seas parim koht, mis ma saavutanud olen. Iseenesest võiks sammuke edasi mõelda selle peale, et maratoni sõita, mis on veel pikem distants. Seal oleksid võimalused veel tugevamad, aga mulle endale pakub pinget olümpia spordiala ja see ambitsioon olümpiale jõuda. Tore oleks ka kahekanuud proovida, aga hetkel ma ei näe ühtegi noort peale tulemas, kellega sellist asja proovida," ütles Karlson

Toimetaja: Kirte Katrin Sarevet

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: