Eesti mootorisport tähistab võistluste 100. aastapäeva

1926. aasta pikamaasõidu start Lasnamäel.
1926. aasta pikamaasõidu start Lasnamäel. Autor/allikas: erakogu

28. augustil möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimesest võidusõidust, mispuhul on mootorispordiajaloolane Aare Arula koostanud 20 tähisest koosneva ülevaate Eesti auto-motospordi saja-aastasest teekonnast.

"Valiku tegemine oli äärmiselt keeruline, sest sündmusi, mida tahtnuks kaasata, oli palju rohkem," sõnas Arula. "Siiski joonistub neist 20-st killust välja teekond, mis on toonud meid tänasesse päeva."

Eesti auto-motospordi ajalugu kajastavad veel sel ja järgmisel aastal ilmuvad raamatud. Samuti on temaatiline väljapanek tulemas 10.-12. septembrini toimuval Tartu Motoshow'l.

20 teetähist saja-aastasel teekonnal

1921. aasta 28. augustit, mil Eestimaa Autoomanikkude Ühisuse algatusel toimus Eesti Vabariigi esimene autode ja mootorrataste võistlus marsruudil Tallinn-Rapla-Tallinn, loetakse Eesti auto-motospordi sünnipäevaks. Võistlusel osales kaheksa autot ja kaks mootorratast, võitis Voldemar Johanson oma vennale Juliusele kuulunud autol Delahaye, mootorratturitest lõpetas ainsana külgvankriga Harley-Davidsonil sõitnud Alfred Kiin.

25. jaanuaril 1930 oli Tallinn esimest korda autode Monte Carlo tähesõidu üheks stardipaigaks.

Ajavahemikul 1921-1941 võisteldi Eestis 95 auto-motovõistlusel, suurim arv võistlusi (12) peeti 1937. aastal. Mitmed Eesti auto-motosportlased (Julius Johanson, Eduard Klimberg, Oskar Veldemann, Villiam Hennok, Johannes Tomson jt.) esinesid edukalt ka rahvusvahelisel areenil.

1958. aasta septembris valmis Tallinna Autoremonditehases nr. 1 Ants Seileri juhtimisel esimene Estonia nime kandev vormelauto – sellega pandi algus võidusõiduautode seeriatootmisele kogu Nõukogude Liidus. Tehases, mis kandis eri aegadel eri nimetusi, valmis 44 aasta jooksul kokku 26 mudelit ja 40 modifikatsiooni kokku 1331 vormelautoga. Eestis tegutses lühiajaliselt teinegi vormelitehas: 1988. aastal asutati NSVL-Saksa LV ühisettevõte ESTTEC SP. Aastatel 1988-1991 tegutses Eestis kaks vormelautosid valmistanud tehast.

20. septembril 1959. aastal Iru-Kloostrimetsa ringil toimunud esimene Kalevi Suursõit pani aluse 45 korral korraldatud mainekale auto-motovõistlusele. Võistluse edukaim sportlane oli Lembit Teesalu, kes võidutses tsiklitel 15 ja vormelautodel 2 korda.

7. jaanuaril 1962 korraldati Tallinnas Komsomoli nimelisel staadionil esimene kartautode võistlus Eestis. Ainsa eestlasena oli endale kartauto ehitanud Tallinna koolipoiss Taivo Sapas, kes võitis päeva ühe peaala 125 cm3 kartide grupisõidu.

30. augustil 1964. aastal lõpetas Endel Kiisa Soome GP-l Imatra tänavarajal toimunud MM-etapil 350 cm³ masinaklassi sõidu kolmandana, mis oli Eesti ja NSV Liidu motoringrajasõitja esimene poodiumikoht MM-il. Kiisa valiti 20. sajandi Eesti parimaks mootorrattasportlaseks.

Uno Aava lõpetas koos moskvalase Juri Lessovskiga 1968. aastal toimunud 16 000 kilomeetri pikkuse London-Sydney ralli 22. kohaga, olles klassis kuni 1600 cm³ kolmas. 27. mail 1970 finišeeris Mehhikos London-Mexico ralli Avtoexpordi ekipaaž Gunnar Holm / Kastytis Girdauskas / Vladimir Bubnov 17. kohaga, klassis kuni 1600 cm³ pälvisid nad kolmanda koha.

1. mail 1975 valmis Vihuri peakonstruktori Jüri Randla seeniori eestvedamisel kaks esimest ringrajasõidu mootorratast Vihur VM-001, mis jätkasid 1938. aastal Kr. Saar & Co poolt alustatud ringrajamootorrataste tootmise traditsiooni Eestis.

Vormelisõitja Madis Laiv krooniti 1975. aastal esimese eestlasena ja NSV Liidu koondise liikmena sotsialismimaade karikavõitjaks autode ringrajasõidus. Aasta hiljem oli Laiv hooaja kokkuvõttes kolmas. Teise Eesti vormelisõitjana tuli sotsmaade karikavõitjaks Toomas Napa 1987. aastal, kolmel aastal (1978, 1981 ja 1985) oli ta samas sarjas teine. Napa valiti Eesti 20. sajandi parimaks autosportlaseks.

Eesti rallisõitjad kuulusid Nõukogude Liidu paremikku. 1979. aastal saavutasid Heiki Ohu / Toomas Diener Kreeka MM-rallil üldarvestuse 14. koha, Vello Õunpuu / Aarne Timusk tulid 1982. aastal esimeste Nõukogude Liidu rallisõitjatena sotsialismimaade karikavõitjaks. 1983. aastal saavutasid Joel Tammeka / Ants Kulgevee Soome rallil klassivõidu.

1982. aastal sai Eesti esimesed sotsialismimaade Sõpruse karikasarja võitjad mootorrattaspordis. Jüri Raudsik võitis ringrajasõidus 250 cm³ A masinaklassis ja Aadu Sikk motokrossis 125 cm³ tsiklite klassis.

1984. aastal toimus Eestimaa teedel esimene rahvusvaheline autoralli: 9.-12. veebruarini sõidetud Baltika ralli oli ühtlasi sotsialismimaade karikasarja avaetapp. Ralli võitsid Vallo Soots / Toomas Putmaker.

Bagisõitja Jaanus Ligur krooniti aastatel 1990 ja 1991 Euroopa karikavõitjaks autokrossis klassis Division 3A. Jaanus Liguri poeg Janno Ligur sõidab tänapäeval rallikrossi Euroopa tipptasemel.

11. oktoobril 1991 võeti Eesti Autospordi Liit (EAL) Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) liikmekandidaadiks. 15. oktoobril 1993 sai EAL täieõiguslikuks FIA liikmeks. 1992. aastal taastati Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni (EMF) staatus Rahvusvahelises Mootorratta Liidus (FIM). 1996. aasta veebruarist on EMF ka Euroopa Mootorratta Liidu (UEM), mis kannab nüüd nime FIM Europe nime, liige.

1997. aastal korraldati Eesti esmakordselt maailmameistrivõistluste osavõistlus motospordis. Saku-Männiku krossirajal jahiti MM-punkte 29. juunil külgvankritega mootorratastel. Parimate eestlastena olid Are Kaurit / Arvo Laksberg neljandad.

Avo Leok üllatas motomaailma 23. märtsil 1997. aastal Belgias Lommelis toimunud motokrossi MM-sarjas etapivõiduga 500 cm³ masinaklassis, Leokist sai esimene eestlasest Grand Prix võitja. Leokite kuulsast suguvõsast jõudis veel etapivõitudeni Tanel Leok. Lisaks oli Aigar Leok esimene eestlasest MM-medalist enduros.

2003. aastal võitis rallipaar Markko Märtin / Michael Park Akropolise ralli ja Märtinist sai esimene Eesti rallisõitja, kes on võitnud MM-ralli. Aasta hiljem kuulus Märtinile MM-sarjas pronksmedal, mis tegi temast esimese eestlasest medalivõitja autoralli MM-il.

2019. aastal tulid Ott Tänak / Martin Järveoja autorallis maailmameistriteks.

2020. aasta 4. ja 5. septembril Lõuna-Eestis sõidetud Rally Estonia 2020 kuulus esmakordselt autoralli MM-kalendrisse. Ralli võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja.

Toimetaja: Kristjan Kallaste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: